Ukraina ülemraada võttis vastu Donetski ja Luganski taasliitmise eelnõu ({{commentsTotal}})

{{1516288020000 | amCalendar}}
Ukraina ülemraada.
Ukraina ülemraada. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ukraina ülemraada võttis neljapäeval vastu eelnõu, mis näeb ette riigi idaosas Donbassis Kremli-meelsete võitlejate kontrolli all olevate alade taasliitmise Ukrainaga.

Eelnõu ütleb, et Donetski ja Luganski piirkond on agressorriigi Venemaa ajutise okupatsiooni all ning lubab nende taasühendamiseks Ukrainaga sõjalise jõu kasutamise.

President Petro Porošenko tervitas eelnõu vastu võtmist ja ütles, et see aitab taastada kontrolli riigi idaosa üle "poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega".

Lisaks toetatakse eelnõus mullu Donbassile kehtestatud Ukraina kaubandus- ja transpordiblokaadi Donbassile. Separatistide ametite väljastatud dokumentidest aktsepteerib Ukraina vaid sünni- ja surmatunnistusi, öeldakse eelnõus.

2014. aasta aprillis Krimmi annekteerimisega alanud konflikt on nõudnud rohkem kui 10 000 inimese elu. 2015. aasta rahulepe vähendas vaenutegevust, kuid relvakokkupõrked kestavad ja kestlikku poliitilist lahendust pole saavutatud.

Ülemraadas ägedate vaidluste järel vastu võetud eelnõus ei mainita Prantsusmaa ja Saksamaa vahendusel vastu võetud Minski rahuleppeid, mis nõuab Ukrainalt separatistlike piirkondade autonoomia seaduse vastuõtmist ja võitlejatele amnestia andmist. Suurem osa Ukraina poliitilistest jõududest seda ideed ei toeta.

Raadasaadik Mustafa Nayyemi sõnul annab eelnõu presidendile õiguse kasutada sõjaväge parlamendilt luba küsimata.

"Kõikide riigi kaitse ja julgeoleku eest vastutavate isikute volitused on enneolematud ja selgelt lahti kirjutamata," märkis saadik.

Tema sõnutsi saavad võimud muu hulgas õiguse "kasutada relvi ja erivahendeid, võtta inimesi kinni ja toimetada neid politseisse, kontrollida dokumente ja nende puudumisel pidada inimesi isikutuvastamiseks kinni, otsida läbi neid ja nende sõidukeid, piirata ja tõkestada jalgsi ja sõidukite liiklust, siseneda elu- ja muudesse ruumidesse, kasutada sõidukeid".

"Sellised volitused on õigustatud sõjaolukorras teatavate isikute puhul, kuid praeguses olukorras, kordan, need volitused jõustuvad väga uduselt paika pandud tingimustel väga laiale isikutehulgale," kirjutas saadik.

Tema hinnangul on mitu eelnõu sätet põhiseadusega vastuolus, sest sõjaväe kasutamine on põhiseaduse kohaselt parlamendi eesõigus.

Eelnõu vastuvõtmist sarjasid nii Venemaa kui ka separatistide tippametnikud.

Kiievis asuva sõltumatu mõttekoja Penta juht Volodõmõr Fesenko ütles, et eelnõu peaeesmärk on kaitsta Ukraina huve rahvusvahelistes kohtutes.

Kiiev: Donbassis hukkus ööpäevaga kolm valitsusväelast

Ukraina idaosas Donbassis hukkus ööpäevaga vaenutegevuses separatistidega kolm ja sai haavata viis valitsusväelast, teatas Kiiev neljapäeval.

"Tervikuna avasid Vene okupatsioonirühmitused Ukraina relvajõudude positsioonide pihta tule seitsmel korral. Ukrainlased olid kahel puhul sunnitud avama vastutule Minski lepetega keelamata relvadest, " seisis staabi Facebooki lehel.

Venemaa: Ukraina Donbassi seadus muudab Minski lepped tühiseks

Ukraina Donbassi taasühendamise seadus muudab tühiseks Minski lepped ning Saksamaa ja Prantsusmaa peavad sellele reageerima, ütles Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov neljapäeval.

"Kohutavat Donbassi taaslõimimise seadust vastu võttes muutis Ukraina ülemraada Minski lepped olemuselt tühiseks," sest Minski lepetele tehtud viide võeti seaduse viimasel lugemisel sellest välja, kirjutas Kossatšov Facebookis.

"Arvan, et Saksamaa ja Prantsusmaa peavad Minski protsessi osalistena sellele kohutavale "Minski-vastasele" seadusele, mis põhimõtteliselt pöörab Ukraina olukorra lahendamise pea peale, andma kohase hinnangu," märkis Kossatšov.

Euroopa ja USA sanktsioonid on seotud Minski lepete elluviimisega, kuid Ukraina raada "muutis need aga täna tühiseks", lisas ta.

"Kiiev on ootuspäraselt liikunud Minski lepete saboteerimiselt nende mahamatmisele. Muude halbade tagajärgede seas on ta sellega seadnud oma lääne soosijad väga ebamugavasse olukorda. Need seisavad nüüd keerulise valiku ees: sõda, milleni viib praeguse Ukraina toetamine, või rahu, mis nõuab ausaid olukorra hinnanguid ja vastutustundlikku edasiliikumist," märkis Kossatšov.

Tema arvates on seaduse vastuvõtmisega heidetud kõrvale Normandia formaadi ja muud rahvusvahelised pingutused, et vaid tunnistada "Kiievile vastu hakanud alad okupeerituks" ja Venemaa "agressorriigiks".

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: