Kolm aastat tagasi kirjutati Minskis alla leping Ukraina kriisi reguleerimiseks. Andrus Rummi sõnul on olukord Ida-Ukrainas viimase kolme aasta jooksul püsinud samasugune.

"Ütleme nii, et seal on madala intensiivusega sõjategevus, positsioonisõda, mõlemad pooled on kaevaunud, hoiavad oma positsiooni ja aeg-ajalt tulistavad teineteist enam-vähem kõigest, mille kätte saavad," selgitas ta.

Ida-Ukrainas elavad inimesed püüavad tema sõnul lihtsalt oma igapäevase eluga hakkama saada ja patriotismist väga palju ei räägi.

Rummi sõnul kaubavahetus üle piiri käib, kontrollpunktid tööavad ning inimesed saavad käia ka reisidel.

"Tundub küll, et seal on kohanetud, on leitud võib-olla mingid uued võimalused, kuidas hakkama saada," märkis Rumm.

Rummi hinnangul saavad ukrainlased väga hästi aru, mis Ida-Ukrainas toimub ja mis seisus sealsed inimesed on.

"Arvan, et nad saavad väga hästi aru. Tegelikult paljud on võtnud vastu põgenikke lahingupiirkonnast. Paljud pered isiklikult on võtnud lapsi hooldada, paljud organisatsioonid tegelevad heategevusega ja jätkuvalt panustatakse sinna piirkonda abiga," selgitas ta.

Vene ekspertide hinnangul võib ilma teravnemiseta jääda külmutatud konflikt samasse seisu mitmekümneks aastaks. Ka Rummi hinnangul võib praegune keeruline seis püsida veel pikka aega.

"Praegu on selline olukord, et tundub, et nii Ukraina kui ka Venemaa kardavad uue sõja puhkemist, kuna ohvrid tuleksid nii suured. Venemaa on mõistnud ilmselt, et ta ei suuda enam sõjaliselt Ukrainat kuidagi põlvili suruda. Ja Ukraina samas mõistab, et ta ei suuda Venemaaga sõjaliselt pikalt võidelda," arutles ta.