"Putinil on Ukrainas nii palju sõjaväge, et ta võib iga hetk teravdada olukorda, kui vaid pähe tuleb. Ütlesin kord kantsler Merkelile: kas te kujutate ette, et Ida-Ukrainas oleks praegu rohkem tanke, kui Bundeswehril relvastuses? Sel väikesel alal on 600 tanki," ütles Porošnko usutluses Saksa ajalehele Bild.

Minski lepetest rääkides rõhutas Ukraina riigipea, et see oli kõige raskem hetk, mil 2015. aasta veebruaris hukkus Vene väeosade kuulide läbi iga päev 25 Ukraina sõdurit. "Istusime Minskis 19 tundi une ja toiduta, misjärel saavutati kokkulepe - Saksa kantsleri Angela Merkeli toetuseta ei oleks seda juhtunud," meenutas ta oma tänuvõlga kantsleri ees.

Samas lisas Porošenko: "Paraku teab kogu maailm: Vene president ei täida võetud kohustusi ja teravdab olukorda, millal aga pähe tuleb."

Ukraina presidendi sõnutsi "on pärast Minski lepete sõlmimist sõjas hukkunud 824 inimest".

Ukraina konflikti reguleerivad Minski lepped sõlmiti 2015. aasta 11. veebruaril. Lepped näevad muuhulgas ette Venemaa ja separatistide kontrolli all oleva piirilõigu Ukraina kontrolli alla andmist, relvarahu,raskerelvastuse järk-järgulist tagasitõmbamist ja separatistide käes olevatele piirkondadele eristaatuse andmist Ukraina koosseisus.

Porošenko: ÜRO rahuvalvajad võivad saada rahu saavutamise tagatiseks

Porošenko peab ÜRO rahuvalvemissiooni Donbassis võimalikuks rahu saavutamise tagatiseks.

"Olen kindel, et see missioon võib tagada kindla relvarahu, seadusvastastelt relvarühmitustelt relvade ära võtmise, innustada Vene väe väljaviimist okupeeritud alalt ja tagada kindlalt Venemaa ja Ukraina vahelise piirilõigu sulgemine," kirjutas president Facebookis.

Samas edastas Ukraina presidendiadministratsiooni aseülem Konstantin Jelisejev, et Porošenko esineb tuleval nädalavahetusel peetaval Müncheni julgeolekukonverentsil kõnega Euroopa julgeolekust ning et käimas on on aktiivne töö Normandia neliku välisministrite kohtumise ettevalmistamisega.

"Ukraina president osaleb Müncheni julgeolekukonverentsil. Presidendil on võimalus esineda kõnega Euroopa julgeoleku teemal," ütles ta teleusutluses.

Jelisejev märkis, et pikkade kuude järel esimene Normandia neliku välisministrite kohtumine Müncheni konverentsil kujuneb tähtsaks.

"Praegu käib selle kohtumise ettevalmistamise innukas töö. Loomulikult ei ole see hetkeline protsess, sest pärast seda kohtumist toimuvad läbirääkimised ka diplomaatiliste nõunike ja seejärel veel muul tasemel," selgitas ta.

Samas märkis Jelisejev, et konverentsi kõrvalt leiab presidendi osalusel aset suur hulk kahe- ja mitmepoolseid üritusi. "Ta kohtub USA valitsuse esindajatega, hulga Euroopa Liidu presidentide ja hulga teiste riikide esindajatega," lisas ta.

Porošenko: vahetame Donbassis tabatud venelased ukrainlaste vastu

Ukraina on valmis vahetama Donbassis tabatud venelased Venemaal vangis hoitavate ukrainlaste, sealhulgas Ukraina ajakirjaniku Oleg Sentsovi vastu, ütles Porošenko usutluses Austria ajakirjale Profil.

"Tahame saada tagasi oma ukrainlased, keda Venemaal kinni hoitakse. Eile (8. veebruaril) oli tuntud ajakirjaniku Roman Suštšenko sünnipäev ... Oleme valmis laskma minna Vene sõduritel, kes tulid minu kodumaale mõrtsukatena, vahetama nad Suštšenko vastu. Varsti on neli aastat Venemaal vangis olnud kuulus lavastaja Oleg Sentsov Krimmist. Suštšenko, Sentsov, paljud krimmitatarlased: me tahame neid tagasi saada," ütles Ukraina riigipea.

"Teen kõik, mis minust sõltub, et meie sõdurid ja tsiviilisikud pääseks koju. See on lahutamatu osa Minski protsessist. See tuleb täita," ütles Porošenko.

Detsembri lõpus vahetasid Donbassi vaenupooled 73 Ukraina valitsuse toetajat 233 isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide toetaja vastu. See oli suurim vangide vahetus 2015. aastast.

Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas 2014. aasta mail lõpul väidetavalt Krimmis terrorirünnakuid kavandanud neljaliikmelise Ukraina rahvuslaste rühma vahistamisest, kelle hulka olevat kuulunud ka Sentsov. FSB ütles avalduses, et kinnipeetud on rühmituse Paremsektor liikmed. Nad olla kavandanud pommiplahvatust 9. mail Simferopolis igavese tule ja Lenini kuju juures. Sentsov saadeti 20 aastaks vangi.

Ukraina ajakirjanik Roman Suštšenko vahistati Venemaal 2016. aasta septembris, talle esitati süüdistus luuramises.

Kiiev: Minski lepete "murdmine" on Vene agressiooni jätkumine

Ukraina välisministeerium nimetas vastuseks Vene välisministri Sergei Lavrovi avaldusele Minski lepete "murdmiseks" Venemaa lubaduste mittetäitmist.

Minski lepete "murdmine" on Venemaa jätkuv enda peale võetud kohustuste mittetäitmine ja agressiooni jätkamine," säutsus Ukraina välisametkonna ametlik esindaja Marjana Betsa Twitteris.

Lavrov ütles pühapäeval, et "Ukraina teeb tohutu vea, murdes Minski leppeid" kui Donbassi taaslõimimise seadus lõplikult vastu võetakse.

"See, kes teeb esimese sammu Minski lepete murdmiseks, teeb kohutava vea. Iseenesest on Kiievi võimud sellest sammu kaugusel, kui võtavad praegu teise lugemise läbinud taaslõimimise seaduse lõplikult vastu. Vaatame," ütles Vene välisminister teleusutluses.

Kreml: Venemaa jääb Minski lepete tagajariigiks

Venemaa oli ja on Donbassi olukorra lahendamise Minski lepete täieliku elluviimise pooldaja, seejuures ei ole kuigi tähtis, kuidas seda konflikti Moskvas või Kiievis tõlgendatakse, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov esmaspäeval.

"Kuidas (Moskvas ja Kiievis) seda konflikti tõlgendatakse, on pigem teisejärguline. Esmatähtis on see, kuivõrd on pealinnad valmis Minski leppeid täitma," ütles Peskov ajakirjanikele.

"Te teate," rõhutas riigipea pressisekretär, "et Venemaa oli ja on tagajariik, kes on ustav Minski lepete täielikule elluviimisele".

Seejuures väljendas Peskov kahetsust, et "Minski lepete allkirjastamise aastapäeval ei ole meil millegi üle uhkust tunda ja seda tuleb tunnistada".