Kaitsjad taotlesid Tallinna Sadama eksjuhtide kriminaalasja lõpetamist ({{commentsTotal}})

{{1518498780000 | amCalendar}}

Kohtulahingud korruptsioonis süüdistatud Tallinna Sadama eksjuhtide Ain Kaljuranna ning Allan Kiili ning nende kaaskohtualuste üle algavad alles aasta pärast. Teisipäeval Harju maakohtus peetud eelistungil taotlesid kaitsjad kriminaalasja lõpetamist selle aegumise tõttu. Lisaks ei nõustu advokaadid, et endiste sadamajuhtide näol on tegemist üldse ametisikutega. Riigiprokuratuur nende taotlustega ei nõustunud.

Kohtualuste kohalolek eelistungil ei ole nõutav, mistõttu astus teisipäeval riigiprokuratuuriga võistlustulle taaskord nimekas advokaatidearmee. Ainuüksi Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres esitas kokku 17 taotlust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõendi kogumise taotlustest olulisemad olid dokumentaalsed tõendid, mida, juhul kui kohus taotlused rahuldab, tuleb, ma arvan, umbes 73 toimikule juurde veel umbes 15 köidet," rääkis Keres.

"Selles menetluses on väga palju vaieldavaid küsimusi, alustades süüdistuse täpsusest, selgusest, süüdistusaktile esitatavatest nõuetest, aga ka erinevate episoodide aegumisest, tsiviilhagile esitatavatest nõuetest ja sellest, kas esitatud kahjunõue Tallinna Sadama poolt ikka vastab Eestis esitatud nõuetele ja kohtupraktikale," rääkis Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv.

Tsiviilhagide suurus on kokku ligi neli miljonit eurot. Süüdistus hõlmab kümne aasta jooksul toime pandud altkäemaksu ja rahapesu episoode. Kohtu all on kümme inimest ja kaks ettevõtet.

"Prokuratuur on veendumusel, et süüdistusaktid on põhjendatud ja ka süüdistuses väljendatud kvalifikatsioon on põhjendatud," sõnas riigiprokurör Laura Feldmanis.

Prokuratuur vaidleb vastu ka võimalikule aegumisele, võttes aluseks teo lõpuleviimise aja, mitte sõlmitud kokkulepped. Lisaks selgus täna, et endine sadamajuht Ain Kaljurand armastab süüa jaanalinnuliha ning et tema külmkapis on üks tükk ootamas juba aastast 2014. Nüüd tahab advokaat kulinaarse paki ekspertiisi saata, et kas ikka on jaanalind ja kas ikka pandi külma aastal 2014.

"Ega me prokuratuuri pea sisse ei näe, aga nad on oma tõendites välja toonud, et telefoni teel kõneldi jaanalinnulihast, et "ma toon sulle jaanalinnuliha või, et kas sa juba viisid ära selle jaanalinnuliha". Ma olen piisavalt paranoiline, et ma arvan, et prokuratuur arvab, et see võis olla altkäemaks, aga ta tegelikult oligi jaanalinnuliha," selgitas Keres.

"Prokuratuur vaidles selle taotlusele vastu. Süüdistuse kohaselt ei ole heidetud ette Ain Kaljurannale jaanalinnuliha saamist," ütles Feldmanis.

Ka väidavad kaitsjad, et Kaljurand ja Kiili on eraisikud, kuna nad olid kinnitatud juhatusse ettevõtte nõukogu, mitte ministeeriumi poolt.

"Tegemist ei ole ametiisikutega, keda võiks süüdistada altkäemaksu võtmises või andmises. Siin on vaieldav isegi, kui neid tegusid käsitleda isiku poolt altkäemaksu võtmisena, kas siis on tegemist altkäemaksuga erasektoris või on tegemist pistisega, mis on teise astme kuritegu ja mille eest vastutus on oluliselt kergem," rääkis Pilv.

Kohtuotsuseni plaanitakse jõuda 2020. aasta jaanipäeva paiku.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Kiili ja Kaljuranda suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Paide ning Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Siiri Ottender-Paasma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: