Kaitsjad tahavad Tallinna Sadama süüdistusakti prokuratuuri tagastamist ({{commentsTotal}})

Allan Kiili ja Ain Kaljurand. Fotomontaaž.
Allan Kiili ja Ain Kaljurand. Fotomontaaž. Autor/allikas: Kaspar Reindla/ERR

Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatavate kaitsjad tahavad süüdistusakti riigiprokuratuurile tagastamist ning pöördusid neljapäeval määruskaebustega riigikohtusse.

Kaitsjad tahavad, et riigikohus tühistaks Tallinna ringkonnakohtu määruse, millega kohustati Harju maakohut kriminaalasja arutusele võtma vaatamata sellele, et maakohus ja kaitsjad hindasid süüdistusakti kõlbmatuks.

Tallinna Sadama eksjuhi Ain Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et ringkonnakohus astus oma määrusega sisuliselt maakohtu asemele ja viis maakohtu kaalutlusõiguse süüdistusakti nõuetelevastavuse hindamisel nullini.

"Kriminaalmenetluse seadustik ringkonnakohtule sellist pädevust ei anna. Antud juhul on maakohus tagastanud süüdistusakti motiivil, et selles esile toodud süüdistuse sisu ei ole piisav, arusaadav ega võimalda kaitseõiguse teostamist. Niisiis on tegemist olukorraga, kus ühele kohtukoosseisule süüdistusakt arusaadav ei ole ja teisele on," märkis ta.

Kerese sõnul seisneb põhimõtteline vastuolu selles, et just maakohus on kohustatud tagama ausa ja kaitseõigust tagava menetluse, mitte ringkonnakohus.

"Aus menetlus on välistatud, kui maakohut sunnitakse kriminaalasja menetlema sellise süüdistusakti alusel, mis on maakohtu siseveendumuse kohaselt menetluskõlbmatu," nentis Keres.

Tallinna Sadama eksjuhi Allan Kiili kaitsjad, vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv leiavad, et ringkonnakohtu määrus on otseses vastuolus varasemalt riigikohtu poolt väljendatud põhimõtetega maakohtu toimingute õiguslikus tähenduses isikute kohtu alla andmisel ja eelistungil lahendatavates küsimustes.

Aivar Pilve sõnul heitis ringkonnakohus maakohtule ette süüdistusakti nõuetele vastavuse kontrollimist ja tuvastamist peale süüdistatavate kohtu alla andmist toimunud eelistungil.

"Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei omanud maakohus peale isikute kohtu alla andmist õigust süüdistusakti tagastamiseks selle puudustele tuginedes, vaid oleks pidanud sellele koheselt reageerima," märkis ta.

"Ringkonnakohtu lahendi kohaselt peaks maakohus süüdistusakti nõuetele vastavust peale isikute kohtu alla andmist hindama vaid formaalselt, mis oleks põhimõttelises vastuolus isikute kaitseõiguse üldtunnustatud põhimõttega ja muudaks eelistungi olemuselt sisutühjaks," nentis ta.

Vandeadvokaat Marko Pilv märkis, et riigikohus on läbivalt pidanud oluliseks, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oleks piisav võimalus süüdistusaktiga tutvumiseks ja selle kohta kaitseaktis oma seisukohtade esitamiseks, mille järgselt on kohtul võimalik muuhulgas otsustada süüdistusakti nõuetele vastavuse üle.

Kiili kaitsjate arvates kitsendaks vaidlusaluse ringkonnakohtu määrusega nõustumine oluliselt kaitseõiguse teostamist ja oleks võistleva menetluse põhimõtteid eirav.

"Lisaks eeltoodule on süüdistusaktis eiratud asjakohast riigikohtu praktikat ametiisiku mõiste ja tunnuste sisustamisel. Samuti soovivad kaitsjad riigikohtult arvamust ja seisukohta süüdistusaktis esitatud süüdistuse selguse ja mõistetavuse kohta," ütles Aivar Pilv.

18. aprillil tühistas Tallinna ringkonnakohus riigiprokuratuuri kaebuse alusel maakohtu määruse, millega keelduti kriminaalasja süüdistusakti arutusele võtmast selles tuvastatud puuduste tõttu ning saatis süüdistusakti tagasi Harju maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.

Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul on Tallinna Sadama süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides ning tunnustas samale järeldusele jõudnud ringkonnakohut.

Harju maakohus heitis oma 26. veebruari määruses riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes.

Maakohtu hinnangul ei olnud süüdistusaktist arusaadav, milliseid tegevusi süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.

Maakohus tõdes, et süüdistusakti täpsustamine on kõigi menetlusosaliste huvides. "Arusaamatused panevad spekuleerima prokuratuuri oletustega. Prokuratuuril on võimalik esitada arusaadavam ja konkreetsem süüdistusakt, mis loodetavasti hoiab ära edasised vaidlused nii kuriteo aegumise kui ka teo toimepanemise asjaolude osas," märkis kohus määruses.

Ringkonnakohus aga ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise ajamääratluse osas ning leidis, et trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole aluseks selle tagastamisele.

Ringkonnakohus märkis, et prokuratuuri pädevuses on määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla prokuratuurile süüdistusakti tagastamise aluseks, sest see ei muuda iseenesest veel süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.

Süüdistus

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei poolt kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: