Kohus tagastas Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile ({{commentsTotal}})

{{1519648620000 | amCalendar}}

Harju maakohus tagastas nn Tallinna Sadama kriminaalasja riigiprokuratuurile, kuna see ei vastanud seadusega kehtestatud nõuetele.

Kohus tagastas Allan Kiili, Ain Kaljuranna, Martin Paide, Eno Saare, HTG Invest AS-i, Tõnis Pohla, Üllar Raadi, Sven Honga, Keskkonnahoolduse OÜ, Toivo Prommi, Valdo Õunapi ja Jan Paszkowski kriminaalasja süüdistusakti riigiprokuratuurile, kuna kohtu hinnangul ei vasta süüdistusakt kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele.

Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles ERR-ile, et prokurörina ei nõustu ta kohtu seisukohaga, et süüdistusakt nõuetele ei vasta. "Selle, kas kohtumäärus vaidlustada, otsustan seaduses ettenähtud 15 päeva jooksul," märkis ta.

Muuhulgas heidab kohus oma määruses ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes ehk millisel ajal olid etteheidetavad teod toime pandud ja millise süüteokoosseisu alternatiiviga tegemist on.

Süüdistatavate puhul ei ole kohtule arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistuse kohaselt neile ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistusakt ei vasta nõuetele ning tagastab selle prokuratuurile. Kohtu hinnangul on süüdistusakti täpsustamine kõigi menetlusosaliste huvides.

"Arusaamatused panevad spekuleerima prokuratuuri oletustega. Prokuratuuril on võimalik esitada arusaadavam ja konkreetsem süüdistusakt, mis loodetavasti hoiab ära edasised vaidlused nii kuriteo aegumise kui ka teo toimepanemise asjaolude osas," märkis kohus määruses.

Samas ei võtnud kohus seisukohta süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendatuse osas, kuigi eelistungil viitasid mitme süüdistatava kaitsjad sellele, et kvalifikatsioon ei ole põhjendatud.

"Asjaolu, et kaitsja ei nõustu süüdistuses esitatud järeldustega või on varasem kohtupraktika olnud sarnastes asjades teistsugune, ei tähenda automaatselt, et süüdistusakt oleks seaduse nõuetele mittevastav ja süüdistusakt tuleks prokuratuurile tagastada," märkis kohus, viidates sellele, et seisukoha süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendatuse osas saab kohus võtta kohtuliku uurimise käigus.

Vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et iga kuritegu saab aset leida konkreetses ajas ja ruumis.

"Kui süüdistus sisaldab liiga palju ebamäärasusi stiilis "teadmata ajal" ja "teadmata kohas", siis tekib põhjendatud küsimus, kas seda on ülepea mõistlik kohtule esitada," nentis Keres.

"Jääb loota, et oodata on süüdistusakti, milles süüdistus esitatakse piisavalt konkretiseerituna, et sellele saab mõistikul moel vastu vaielda. Kohus nõustus kaitsjatega, et nad ei pea spekuleerima prokuratuuri mõttekäigu üle, vaid see mõttekäik peab selgelt nähtuma süüdistusaktist endast," märkis ta.  

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: