Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus nädala jooksul arstide poole 5829 haigestunut, neist üle 48 protsendi olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv püsis eelneva nädalaga sarnasel tasemel, kuid nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal 38 protsendi võrra, teatas terviseamet.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne-Virumaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Tallinnas.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas tõusnud nüüdseks 73 protsendini.

Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripiviirus ja A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Endiselt domineerib B-gripiviirus.

Hooaja algusest on haiglaravi vajanud 336 patsienti. Viimase kahe nädalaga on hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kolmekordistunud, seda eeskätt 20-64-aastaste ning vanemaealiste ehk üle 65-aastaste vanusrühmas.

Terviseameti andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 48 inimest vanuses 47-92 eluaastat, neist 45 kuulus riskirühmadesse. Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud seitse inimest hooldekodudest, neist neli surid.

Hooajal on gripi tõttu surnud 15 inimest vanuses 60-89 eluaastat. Neist 13 kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Kahe inimese puhul pole andmeid kaasuvate haiguste kohta, üks neist saabus haiglasse üliraskes seisundis.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Saksamaal ja Slovakkias.