Eestis sureb gripi tüsistustesse rohkem inimesi kui EL-is keskmiselt
Eestis sureb gripi tüsistustesse rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid gripist ohustatud sihtrühmas ehk vanemaealiste seas on Eestis vaktsineerituid kordi vähem kui Euroopas keskmiselt. Terviseameti andmeil oli veebruari lõpuks gripi tagajärjel surnud 34 inimest.
Perearst Le Vallikivi ütles, et nende kolme nimistuga perearstikeskusesse toob iga päev ühe gripihaige, samuti on neid, keda on tabanud gripi tüsistused, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõige suuremas ohus ongi vanemad inimesed, paljude krooniliste haigustega inimesed, rasedad, väikelapsed," kommenteeris Vallikivi.
Terviseameti edastatud veebruari lõpu kurb statistika räägib 34-st gripi tüsistuste tõttu surnud inimesest. Neist valdav osa olid vanemad kui 65-aastased.
Eestis sureb gripi tüsistustesse rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt.
"Euroopa Liidus keskmiselt, jah, on alla ühe inimese 100 000 inimese kohta, meil ta jääb sinna kolme inimese kanti," nentis terviseameti peadirektor Merike Jürilo.
Eestis sel gripihooajal tüsistuste tõttu surnud inimestel oli Jürilo sõnul ka muid haigusi ja nad olid vaktsineerimata. Kuigi surmade arv on suurem, vaktsineeritakse vanemaealisi Eestis vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
"Kui vaadata nagu Euroopa Liidu keskmist, siis keskmine gripiga vaktsineeritus on ca 60 protsenti. Eestis tegelikult vanemaealistest on vaktsineeritud vaid neli protsenti," rõhutas ta.
Tegelikult on Eesti neli protsenti isegi hea, sest varem on see olnud veel madalam. Jürilo selgitas, et vanemaealised on riskirühmas, sest nende immuunsüsteem on nõrgem ja neil on kroonilisi haigusi.
"Kolmevalentne vaktsiin on keskmiselt kaheksa, neljavalente keskmiselt 15 eurot ja tegelikult see võib olla koormus rahakotile igal aastal seda vaktsineerimist teha. Ja see on ka see põhjus, miks me oleme haigekassale ettepaneku teinud kaaluda riskirühmade vaktsineerimise kompenseerimist," lausus Jürilo.
Ka perearst Vallikivi leiab, et vaktsiin peaks olema riskigrupile kompenseeritud. "See teeks meie tuju väga heaks, kui nad oleks samamoodi riiklikus immuniseerimiskavas just riskigrupile."
Nii Jürilo kui ka Vallikivi sõnul jätavad inimesed end vaktsineerimata, sest nad ei usu, et gripp neid puudutab, ega mõista, kui rasked võivad olla selle tagajärjed, samuti kardetakse vaktsiini mõju tervisele.
Terviseamet soovitab haigestumise vältimiseks hoiduda rahvarikastest kogunemistest ja haigestununa mitte külastada vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi.