Kriminaalmenetluse muudatuste seitsme algataja seas on poliitikuid nii opositsioonist kui ka koalitsioonist. Üks algatajaist, reformierakondlane Igor Gräzin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et seda muudatust ei toeta ametlikult mitte ükski erakond ja ükski erakond ei ole ka selle vastu.

Eelnõu põhjus on tema sõnul aastaid venivad kriminaalprotsessid.

"Kusjuures nende kriminaalasjade menetlus eeluurimise korras on sisuliselt meil muutunud omaette karistuseks. Inimene on karistatud ammu enne kohut, küll ajakirjanduses, küll tööandjate, küll ei tea kelle poolt," lisas Gräzin.

Ta ütles, et kriminaalmenetluse seadustiku järgi peab eeluurimine toimuma mõistliku aja jooksul.

"Kuulus Murphy tsitaat: "Minuti kestus oleneb sellest, kummal pool peldiku ust sa oled". Mõistlik aeg näeb eeluurimisalusel ja eeluurijal välja väga mitut moodi," ütles ta.

Seaduseelnõu seab eeluurimistähtajaks kolm kuud, kuid kui seda jääb väheks, saab prokurör eeluurimist pikendada kuue või üheksa kuuni.

Kunagine kaitsepolitsei peadirektor, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Raivo Aeg ütles, et tähtaegade seadmise tulemuseks võib saada praagi kriminaalmenetluses ja kannatanu jääb kaitseta.

"Tähtaeg lõppeb, me peame kriminaalasja lõpetama lihtsalt tähtaja möödumisest tingituna ja kurjategija jääb karistamata," selgitas ta.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et prokuratuur toetab kriminaalmenetluse kiirenemist, kuid teisiti. Näiteks digitaalseid võimalusi kasutades.

"Kui ainult tähtajad kehtestada, siis kõige suurem oht, mis tekib, on see, et rasked kuriteod ei jõua õiguse mõistmiseks kohtu ette, sest need lõppevad ära. Teine suur oht on see, et meie kannnatanute õigused, kes on kõigepealt kuriteo läbi kannatada saanud, jäävad kaitsmata," rääkis Perling.

Eelmisel aastal lõpetati üks kriminaalmenetlus, kus kahtlustatav oli neli aastat uurimise all. Eestis on ka paarsada sellist kriminaalasja, mida on menetletud üle kahe aasta.

Perlingu sõnul on menetluses kokku veidi üle 10 000 kriminaalasja.