Võrdõigusvolinik hümnieelnõust: püha müristus

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul pole EKRE algatatud ja neljapäeval valitsuse toetuse saanud hümnieelnõu puhul pööratud tähelepanu täiesti elementaarsetele asjadele.
"Püha müristus, ma saan küll aru, et see on tähelepanu saamiseks tehtud asi, ent kas tõesti ei tulnud keegi hümniseaduse menetlemisel elementaarsete asjade peale," kirjutas Pakosta sotsiaalmeedias.
Ta tõi välja, et alati on peetud hümni laulmisel viisakust esmatähtsaks, ent viisakus hõlmab ka seda, et väga eakad, füüsilise puudega või muude eriliste vajadustega inimesed saavad end teistega võrdväärsetena tundes laulda hümni ka istudes. Seaduseelnõu järgi tohib seda laulda üksnes püsti.
Lisaks seab eelnõu hümni laulmisele piirangud, et seda esitatakse ainult riiklikel tähtpäevadel ja pidulikel sündmustel.
"Seletuskirja järgi peab veel juures viibima kohaliku omavalitsuse juht või sealt ülespoole kõrge ametiisik. Et kui lapsed suurest rõõmust hümni lõõritavad, siis see on seaduserikkumine? Või kui välismaal elavad eestlased alustavad tavapärast koosolekut hümni laulmisega, siis rikuvad seadust? Tõsiselt?" kirjutas volinik.
Eelnõu sätestab veel, et tsiviilriietuses nõutakse laulmist paljastatud peaga. "No jälle on tahetud elementaarset viisakust seadusesse kirjutada, unustades, et elementaarse viisakuse sisse mahub just nimelt ka kõikvõimalike erandite austamine. Ja just seetõttu ei saagi elementaarset viisakust seadustesse kirjutada, et viisakus austab inimest koos tema eripäradega," kommenteeris Pakosta.
Eelnõu seletuskiri ütleb, et seadusel puuduvad mistahes sotsiaalsed mõjud. Pakosta küsib, kui pime peab olema, et mitte näha, kui paljud ausalt Eesti Vabariiki armastavad inimesed see lolli olukorda paneb.
"Ma armastan ja austan väga Eesti Vabariigi hümni, aga ma ei taha, et inimesi ja nende isamaa-armastust hakataks seaduse abil pisendama ja piirama," lõpetas Pakosta.
Eelnõu tekst
Eesti Vabariigi hümni seadus
§ 1. Eesti Vabariigi hümn
Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul Eesti riigile, rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi hümn on üks Eesti riigi sümboleid.
§ 2. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad
Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.
Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad on lisatud käesolevale seadusele.
§ 3. Eesti Vabariigi hümni kasutamise õigus
Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.
§ 4. Eesti Vabariigi hümni esitamine
Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde.
§ 5. Eesti Vabariigi hümni teotamise keeld
Eesti Vabariigi hümni ei tohi teotada. Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel.
Toimetaja: Priit Luts