Riigikogu lükkas EKRE hümniseaduse tagasi
Riigikogu hääletas teisipäeval põhiseaduskomisjoni ettepanekul menetlusest välja Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud hümniseaduse eelnõu.
Eelnõu tagasilükkamist toetas 51, vastu oli kaheksa riigikogu liiget. Üks saadik jäi erapooletuks.
Enne eelnõu väljahääletamist hurjutas EKRE esimees Mart Helme riigikogu liikmeid, öeldes, et kõik, kes hääletavad eelnõu vastu, on ka rahvusriikluse vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Reformierakonnast öeldi riigikogus Helmele, et tal on fantastiline võime võidelda tontidega, mida teised ei näe. Arto Aas selgitas, et ta pole kohanud ühtegi tõsiseltvõetavat jõudu, kes ründaks Eesti sümboleid.
Helme tunnistas, et hümnile seadust kirjutama ajendas EKRE-t see, et hümn jäi esmakordselt aastavahetusel pärast presidendi kõnet mängimata.
"Kui te ütlete, et keegi ei ründa, siis ründas president, ründas ERR, ründas Tallinna linnavalitsus, ründas Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, kui nad otsustasid üksmeelselt või ma ei oska öelda kui meelselt, et hümni ei mängita," kommenteeris Helme.
Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast küsis Heljo Pikhof, kas EKRE teeb seadust iseendale ja kas EKRE inimesed ei tea, kuidas hümni ajal käituda. Pikhof heitis Helmele ette ka sõnakasutust.
"Mis nendesse ründajatesse ja terroristidesse puutub - te kogu aeg tarvitate selliseid väljendeid -, siis see on teatud psüühikahäiretega inimestele iseloomulik, et nad kardavad, et keegi neid ründab või tulevad terroristid," rääkis Pikhof.
"Me kaitseme seda hümni teie-taoliste liberaalide eest. Ma arvan, et teil on mingi psühholoogiline, psüühiline nihe, sellepärast, et te patoloogiliselt vihkate rahvusriiki ja rahvusi," vastas Helme.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul väärib EKRE algatatud eelnõus arutelu üks punkt ja selle saab lahendada lipuseaduse muudatusega, mis ütleb ära kõik olulise.
Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku muuta Eesti lipu seadust ja sõnastada see ümber selliselt, et ütleb, mis on Eesti hümn ja kelle kirjutatud see on.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul näitas hääletus, kui palju on rahvasaadikute seas eestluse kaitsjaid ja kui palju on neid, kes tahtlikult või tahtmatult astuvad ühte jalga rahvusriikluse lammutajatega.
"Eesti hümn elab praegu meie rahva kollektiivses mälus, aga mitte üheski seaduses pole kirjas, et Eesti hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. On aeg puudujääk parandada, sest me näeme, kuidas vasakpoolsed ründavad meie rahva kollektiivset mälu üha ägedamalt, eesmärgiga pühkida sealt kõik rahvuslik. Juba on kõlanud vasakpoolsete ettepanekud muuta hümni sõnad sooneutraalseks,“ ütles Helme.
Eesti lipu seadusesse on kavas viia säte: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Friedrich Paciuse poolt Johann Voldemar Jannseni sõnadele loodud laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" kui Eesti Vabariigi hümni, algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri.“.
Seaduseprojekti seletuskirjas seisab, et hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole põhiseaduses välja toodud, mis aga põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga regulatsiooniga.
Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael, Tiina Jaakson