Hetkel ei eksisteeri mitte ühtegi kokkulepet EL-i ja mõne kolmanda riigi vahel, mis "hõlmaks meie olemasoleva suhte sügavust ja ulatust", ütles May Saksamaal Müncheni julgeolekukonverentsil.

Ta rõhutas, et ple mingit põhjust, miks EL ja London ei suudaks leppida kokku praktilistes vahendites, mida kasutada sügava ja erilise partnerluse loomiseks julgeoleku vallas.

"Me ei saa arutelu selle küsimuse üle edasi lükata," sõnas Briti peaminister. "See ei või olla aeg, mil keegi meist saab lubada rivaalitsemist partnerite vahel, jäiku institutsionaalseid piiranguid või kivistunud ideoloogiat meie koostöös ja lubada sel ohustada meie kodanike julgeoleku".

Ta hoiatas, et kui 2019. aasta märtsiks Brexiti-järgses julgeolekus kokkuleppele ei jõuta, võib peatuda tagaotsitavate väljaandmine Euroopa vahistamismääruse alusel. 2019. aasta märtsis peaks Suurbritannia ametlikult blokist välja astuma.

Kui Suurbritannia ei ole enam EL-i korrakaitseagentuuri Europol liige, siis raskendab see May sõnul informatsiooni jagamist ning terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberrünnakute vastast võitlust.

"See kahjustaks meid mõlemat ja paneks kõik meie kodanikud suuremasse ohtu," hoiatas May. "Me peame tegutsema kiiresti, et luua kokkulepe, mis kaitseks kõiki Euroopa kodanikke, kus iganes Euroopas nad ka ei asuks".

Juncker: EL-Briti julgeolekuliit püsib ka pärast Brexitit

Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker ütles pärast May esinemist, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia julgeolekuliit on vajalik ning jääb Brexiti järel püsim.

"Usun, et kuna me pole Ühendkuningriigiga sõjas ega taha maksta Ühendkuningriigile kätte Briti rahva otsuse eest, siis julgeolekuliit ja sild Ühendkuningriigi ja EL-i vahel hoitakse töös. Me jätkuvalt vajame seda," lausus Juncker.

EL-Briti julgeolekukoostööd ei tohiks segada kokku teiste Brexitiga seotud vaidlustega, lausus Juncker ja lisas, et neid tuleb käsitleda eraldi.