"Euroopa Ülemkogu peab võtma arvesse Ühendkuningriigi korduvalt esitatud positsioone, mis piiravad tulevase partnerluse sügavust. Tolliliidust ja ühisturust väljaspool olemine viib paratamatult tõrgeteni," seisab dokumendis.

Briti valitsus on otsustanud viia riigi välja EL-i tolliliidust ja ühisturult ning EL-i kohtu jurisdiktsiooni alt.

Kui 22.-23. märtsil kogunevale Euroopa Ülemkogule kogunevad EL-i liidrid juhised heaks kiidavad, saab neist liidu ametlik positsioon Brexiti-kõnelustel.

EL ei taha ehitada Suurbritannia lahkumise järel poolte vahele müüri, ütles Tusk Luxembourgis ühisel pressikonverentsil Luksemburgi peaministri Xavier Betteliga. "Minu ettepanek näitab seda. Vastupidi, Ühendkuningriigist saab meie lähim naaber ja me tahame jääda sõpradeks ja partneriteks."

Euroopa Ülemkogu eesistuja sõnul tähendavad Briti valitsuse punased jooned aga seda, et vabakaubanduslepe on ainus järelejäänud valikuvariant. "Ei tohiks tulla üllatusena, et ainus võimalik mudel on vabakaubandusleping (FTA)," sõnas ta.

Ülemkogu eesistuja pakkus välja, et EL ja Suurbritannia jätkaksid ühist võitlust terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu ning katkestusteta koostööd kaitse- ja välisasjades, mida nõuab suurenev ülemaailme ebastabiilsus. Samuti kutsub EL tema sõnul Ühendkuningriiki Brexiti järel osalema EL-i teadus-, innovatsiooni-, haridus- ja kultuuriprogrammides.

Tusk on enda sõnul otsustanud ka vältida seda Brexiti eriti absurdset tagajärge, mida kujutab endast lendude võimalik katkemine Ühendkuningriigi ja EL-i vahel. "Selle üle peame võimalikult kiiresti arutelusid alustama," lausus ta.

Kaubandusest rääkides sõnas Ülemkogu eesistuja, et EL kavatseb püüelda kokkuleppe poole, mis "kataks kaupade puhul kõiki sektoreid nulltariifidega", kuid see peab hõlmama EL-i kalalaevadele Briti vetele ligipääsu andmist. Tegemist on tundliku küsimusega kõva Brexiti pooldajate jaoks Briti valitsus ja parlamendis.

Teenuste kohta, mis on Suurbritannia tugeva finantssektori jaoks ülitähtsad, ütles Tusk lihtsalt, et kokkuleppe peaks neid käsitlema.

"Brexiti tõttu triivime me teineteisest eemale. Sellest saab esimene FTA ajaloos, mis majandussidemete tugevdamise asemel neid lõdvendab," lausus Poola ekspeaminister. "Meie kokkulepe ei muuda kaubandust Ühendkuningriigi ja EL-i vahel sujuvamaks, vaid meile kõigile hoopis keerukamaks ja kulukamaks. See on Brexiti olemus." 

Bettel kinnitas samuti, et Suurbritannia ei saa valikulist ligipääsu ühisturule, ja lisas, et Brexit on "tekkiva kahju piiramise harjutus".

Tuski esitatud juhistes seisab, et erinevused välistariifides ja sisereeglites ning ühiste institutsioonide ja jagatud õigussüsteemi puudumine toob kaasa vajaduse kontrollimeetmete järele nii EL-i ühisturu kui ka Ühendkuningriigi turu terviklikkuse tagamiseks. "Sellega kaasnevad kahjuks negatiivsed majanduslikud tagajärjed," nähtub dokumendist.

Selles lisati, et kui Suurbritannia positsioonid peaksid "muutuma", on EL valmis oma ettepanekut "uuest läbi vaatama".

Briti valitsuse pressiesindaja James Slack avaldas lootust, et läbirääkimisjuhiste lõplik versioon "sisaldab paindlikkust, mis võimaldab EL-il mõelda meie tulevasest majanduspartnerlusest loominguliselt".

Dokumendis lisatakse, et Suurbritannia ei saa valida endale vaba ligipääsu teatud EL-i majandussektoritele nagu finantsteenused ilma liikmesusega kaasnevate kohustuste ja kuludeta, nagu EL-i 27 liikmesmaa kodanikele vaba liikumise tagamine.

Kolmapäeval peaks oma nõudmised Suurbritannia ja EL-i tulevase kaubanduslepingu kohta esitama ka Euroopa Parlament.

Brexiti-kõnelustel jõuti detsembris esialgse kokkuleppeni lahkumistingimustes ning praegu arutatakse Suurbritannia lahkumisele järgnevat üleminekuperioodi. Arutelus lahkumistingimuste üle on laual kolm peamist teemat - lahutusarve, Iiri piiri küsimus ja EL-i ja Briti kodanike õigused pärast  Brexitit - ning eriti Iiri piiri küsimuses on tähtsad otsused endiselt langetamata.

Eelmisel nädalal avaldas EL-i pealäbirääkija Michel Barnier Suurbritannia lahkumisleppe kavandi, mis sisaldab muuhulgas kaitsemehhanismi, mille kohaselt jääks Põhja-Iirimaa, kui paremat lahendust ei leita, samasse olukorda ühenduse ühisturgu ja tolliliitu kuuluva Iirimaaga.

20-leheküljeline dokument, mille üle jätkuvad läbirääkimised ja mis võib aasta jooksul oluliselt muutuda, käsitleb õiguslikus keeles poolte vahel seni saavutatud edusamme. Sellest saab Suurbritannia lahkumislepingu alus.

Suurbritannia lahkumislepingule lisatakse läbirääkimiste lõppedes poliitiline deklaratsioon poolte tulevastest suhetest, sest EL saab Suurbritanniaga kaubanduslepingu sõlmida alles pärast 2019. aasta 29. märtsi, kui riik on liidust lahkunud. Barnier tahab läbirääkimised lõpule viia hiljemalt novembriks.

May kutsus reedel peetud kõnes sõlmima EL-i ja Ühendkuningriigi vahel kaubanduslepet, "mis töötaks täielikumalt kui ükski teine praegu kehtiv lepe maailmas", mööndes samas, et on aeg tunnistada endale karme tõsiasju Brexitiga kaasnevate majanduslike tagajärgede kohta.

May kinnitas, et Ühendkuningriik lahkub pärast 2019. aasta märtsi Brexitit EL-i ühisturult ja tolliliidust, kuid tunnistas esmakordselt, et Suurbritannia võib seoses selle sammuga põrkuda uute kaubandustõketega.

Hiljem kolmapäeval peab kõne Briti rahandusminister Philip Hammond, kes kavatseb öelda, et finantsteenuste lisamine Briti-EL-i kokkuleppesse on "vastastikustes huvides".

Hammond: teenuseid ignoreeriv Briti-EL-i kaubanduslepe poleks õiglane

Briti rahandusminister Philip Hammond ütles kolmapäeval, et vabakaubanduslepe Londoni ja Euroopa Liidu vahel, mis ei sisalda finantsteenuste sektorit, ei oleks "õiglane".

"Kaubandusleping saab teoks vaid juhul, kui see on õiglane ja selles on tasakaalus mõlema poole huvid...Arvestades Briti majanduse struktuuri ja meie kaubandusbilanssi EL-i 27 riigiga, on raske näha, kuidas kokkulepe, mis ei sisalda teenuseid, saaks olla õiglane ja tasakaalustatud lahendus," lausus Hammond Londonis peetud kõnes.

Finantsteenuste lisamine kaubanduslepingusse pole mitte üksnes võimalik, vaid see on vastastikustes huvides, lausus Briti rahandusminister.

Hammond ütles kommentaariks EL-i juhistele, et teda ei üllata dokumendis sisalduv EL-i karm positsioon. "See on midagi, mida teeks iga pädev, osav ja kogenud läbirääkija," lausus ta.

Briti rahandusminister sõnas, et mured riigi finantssektori kohta pärast Brexiti jõustumiskuupäeva 29. märtsi on "õiguspärased".

"Õiguspäraseid muresid on palju: mured reeglite jõustamise pärast alates hetkest, kui me oleme eraldiseisvad õiguslikud jurisdiktsioonid; mured õigusliku raamistiku pärast regulatiiv- ja järelevalvekoostöös; mured seoses tagajärgedega finantsstabiilsusele ja eurotsooni rahapoliitika üle," lausus Hammond.

Tema sõnul on Suurbritannia valmis tegelema kõigi nende teemadega.