Kambja rahvahääletusel jäid peale Ülenurme pooldajad
Kambja vallaks sundühendatud Kambja ja Ülenurme elanikud leidsid rahvahääletusel, et omavalitsuse nimi tuleks muuta Ülenurmeks.
Kambja valla nimeküsimus tõusis teemaks juba siis, kui valitsus tegi kahele omavalitsusele ühendamisettepaneku. Ühineda ei soovinud ei 2500 elanikuga Kambja ega kolm korda suurema rahvaarvuga Ülenurme, kuid kohtuskäigust abi ei olnud ning valitsuse otsusega loodi ikkagi ühine Kambja vald.
Niisuguse nimevaliku soovitas valitsusele kohanimenõukogu, mis lähtus sellest, et Kambja nimi on oluliselt vanem. Aga kuna vallavolikogusse pääses rohkem Ülenurme inimesi, siis nimeküsimus ei lahtunud.
Et asjaga edasi minna, kuulutas vallavolikogu välja rahvahääletuse ning pühapäeval tuli ka tulemus. Kambja nime all soovib jätkata 764 inimest, Ülenurme nime soovib aga 1604 elanikku.
Endine Ülenurme vallavanem, nüüd ühinenud Kambja valda juhtinud Aivar Aleksejev on samuti nimemuutuse poolt.
"Tuginedes nendele hääletustulemustele tuleb märtsikuu volikogusse otsustamiseks see, mis me nende nimetoimingutega nüüd edasi teeme. Kui läheb volikogust ettepanek, et ikkagi Ülenurme nimi taastada, siis tuleb valitsusele teha vastavasisuline pöördumine. Seejärel annab oma hinnangu nimekomisjon ning otsus on ikkagi valitsuse käes," sõnas Aleksejev.
Samas pole veel kindel, et vallavalitsus volikogule just nimemuutust soovitab, sest pea 10 000 elanikuga omavalitsuse kohta jäi hääletusest osavõtjaid väheks.
Endise Kambja valla juht, praeguse ühendomavalitsuse abivallavanem Ivar Tedrema on aga seisnud Kambja nime säilitamise eest. Tema rõhub just nime ajaloolisusele. Sellele, et Kambja on endine kihelkonnakeskus, ühtlasi Eesti koorilaulu häll, ning et Kambjas alustas enam kui kolmsada aastat tagasi tööd esimene rahvakool.
Toimetaja: Priit Luts