Stockholmi veokiründaja tahtis tasuda "kalifaadi hukkunute eest" ({{commentsTotal}})

{{1519118400000 | amCalendar}}

Eelmisel aastal Stockholmis veokirünnakus viis inimest tapnud Usbekistani asüülitaotleja ütles teisipäeval kohtus, et soovis survestada Rootsi valitsust lõpetama toetust äärmusrühmituse ISIS vastu võitlevale koalitsioonile.

Eelmisel nädalal alanud kohtuprotsessi avapäeval tunnistas 40-aastane Rahmat Akilov, et ärandas eelmise aasta 7. aprillil õllekaubiku ja rammis sellega Stockholmi südalinna ostutänaval jalakäijaid. Ohvrite seas oli kolm rootslast, nende seas 11-aastane tüdruk, ning 41-aastane Briti naine ja 31-aastane belglanna. Rünnakus sai vigastada kümme inimest.

Tõlgi vahendusel tunnistusi andnud Akilov ei ilmutanud kohtus kahetsust. Süüaluse sõnul soovis ta, et Rootsi valitsus lõpetaks "osalemise võitluses kalifaadi vastu ega saadaks oma sõdureid sõjapiirkondadesse".

"Tegin seda, sest mu süda ja hing valutavad nende pärast, kes on kannatanud NATO koalitsiooni pommirünnakutes," ütles Akilov, kelle asüülitaotluse Rootsi tagasi lükkas ja kes vandus rünnaku eelõhtul truudust ISIS-ele.

Pärast veokiga kaubamaja fassaadi rammimist õhkis Akilov viiest bensiinikanistrist ja naeltest ehitatud lõhkeseadeldise, mis kahjustas vaid veokit. Süüalune ütles kohtus, et tahtis "surra plahvatuses märtrina".

Sündmuskohalt põgenes ründaja lähedalasuvasse metroojaama ja tabati mõni tund hiljem tänu ühistranspordi videosüsteemile.

Akimovi sõnul valmistas ta rünnakut "uskmatute" vastu kolm kuud.

Uurijad usuvad, et Akilov tegutses rünnakut ette valmistades üksi, kuid on tuvastanud, et rünnaku ajal ja pärast seda suhtles ta nutitelefoniga krüpteeritud jutusaitides tuvastamata kontaktidega.

Nelja lapse isa, kes kolleegide ja tuttavate sõnul tarvitas alkoholi ja uimasteid, elas Rootsis üksi, tema naine ja lapsed jäid kodumaale.

Prokuratuur on teatanud, et taotleb Akilovile eluaegset vangistust ja pärast seda väljasaatmist. Rootsis tähendab eluaegne vangistus keskmiselt 16 karistusaastat.

Kohtuotsust on oodata juunis.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: