Williamson ütles parlamendisaadikutele peetud kõnes, et kaitsevaldkonna ülevaatamise käigus on relvajõududele vaja rohkem raha ja struktuurimuudatust selleks, et tulla toime võimaliku riikidevahelise konfliktiga. Ta lisas, et Suurbritannia pole pidanud sellisele võimalusele kogu põlvkonna jooksul mõtlema, vahendas The Times.

"Me tõstame esile riikidelt tuleneva ohu kui meie peamise prioriteedi ning kiiruse, millega need levivad. Kuid kõigest juuksekarva kaugusel on terrorioht," ütles ta kaitsekomisjonile.

Williamsoni sõnavõtt näitab muutust võrreldes 2015. aasta riikliku julgeolekustrateegiaga, mis nimetas peamiseks ohuks riigile rahvusvahelise terrorismi. See on ka kooskõlas USA eelmise kuu otsusega, mille kohaselt keskendub riik peamiselt "strateegilisele konkurentsile", mis tuleneb Hiinast ja Venemaast, mitte terrorismivastasele võitlusele.

"Riikidelt tulenev oht on mõne viimase aasta jooksul mõõtmatult kasvanud," ütles Williamson.

Ta lisas, et maailm tukkus samal ajal, kui suurvõimud nagu Moskva ja Peking oma tugevust kasvatasid.

"Me peame ilmselt kõik vaatama, kuidas rohkem investeerida selleks, et tulla toime ohuga, millega me pole pidanud tegelema viimased 25 aastat," sõnas ta.

Minister kirjeldas Kremli kasvanud agressiivset enesekindlust, näiteks allveelaevade aktiivsuse kümnekordset kasvu Atlandi ookeani põhjaosas, Venemaa kohaloleku kasvu Vahemere piirkonnas ning osalust Süüria sõjas.

"Siis sa näed uusi riike, mis hakkavad mängima suuremat rolli maailmas, näiteks Hiina. Sa näed väljakutseid, millega me seisame silmitsi seoses Põhja-Koreaga. Kui sa ei vasta neile ohtudele, jätad sa meie riigi palju ebaturvalisemasse olukorda, kui see olema peaks," rääkis ta.

Komisjoni konservatiivist liige ning endine kaitseminister Mark Francois ütles, et riikidelt tuleva ohu esiletõus on suur muutus. Francois küsis, kas Williamson on nõus, et see mõjutab Suurbritannia sõjaväe struktuuri ja sõjavalmidust. "Jah, mõjutab," vastas Williamson.