Valitsuses toimus pingeline kohtumine, milles May palus kaitseminister Gavin Williamsonil õigustada Suurbritannia rolli "esimese järgu" sõjalise jõuna, kirjutas Financial Times ja vahendas sealhulgas Reuters.

Williamson peab esitama juulis peaministrile täpsustava dokumendi sellest, mida praktikas tähendab lahinguvõime täiemahulise spektri kasutamise võime.

May hinnangul peaks Williamson uuesti üle vaatama võimekused, mida Suurbritannia vajab, et olla kaasaja sõjaline jõud, ning keskenduma rohkem kübersõja võimele.

Mõned kaitseametnikud ei suutnud May avaldust uskuda ning peavad seda märgiks, et nende koostatud plaanid Briti kaitse kaasajastamiseks on ohus. Plaanid on kavas esitada juulis toimuval NATO tippkohtumisel.

Williamson peab nüüd esitama valitsusele dokumendi sellest, mida tähendab võime lasta käiku lahinguvõime täielik spekter. Sellise sõjalise jõu taset hoiavad lisaks Suurbritanniale veel neli riiki: USA, Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa.

Downing Street tunnistas, et May vaidlustas Williamsoni kava teisipäevasel kohtumisel, kuid tõrjus väidet, et May tahab vähendada Suurbritannia sõjalist staatust.

"On kategooriliselt ebatõene väita, et Ühendkuningriigi praegune positsioon juhtiva kaitseriigina on kuidagi küsimärgi all. Peaminister on jõuliselt pühendunud Ühendkuningriigi relvajõududele ja nende tugevuse hoidmisele," ütles valitsuse pressiesindaja.

Kuigi niiöelda esimese järgu jõudu pole ametlikult määratletud, siis Briti kaitseministeerium tõlgendab seda kui vajadust omada kõiki sõjalisi võimeid, mille seas on muuhulgas sõltumatu tuumaheidutus ning maa-, mere- ja õhuvägi, mida saab paigutada kõikjale maailmas.

Williamson taotles Whitehallis avalikult relvajõududele lisaraha ajal, mil kaitseministeeriumil jääb järgmise aastakümne jooksul puudu kuni 20 miljardist naelast.

Teisipäevasel kohtumisel osales ka rahandusminister Philip Hammond, kes suhtus kaitseministri kavasse samuti skeptiliselt. Vaidluse taustal on ka May hiljutine teade, et ta oluliselt suurendab Brexiti järel riikliku tervishoiuteenistuse rahastust seni Euroopa Liidule läinud raha arvelt.

Ühendkuningriik on alates 2017. aasta aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigiks, kus umbes 1200-liikmelise pataljoni lahingugrupist 800 on Briti sõjaväelased. Raamriigina panustab Suurbritannia oma kaitseväelaste kõrval ka tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90.