Kentucky osariigis Lexingtonis toimunud vahistamisjärgsel istungil otsustas kohtunik, et Kriisa võib jääda kohtuprotsessi ajaks vabadusse, kuid tingimusel, et loovutab oma passi, ei võta ühendust kannatanute ega tunnistajatega ning peab hoiduma uutest osariigi ja föderaalseaduste rikkumistest. 

Endine USA föderaalagent ja nüüdne advokaat Thomas Chittum selgitas ERR-ile, et föderaalkohus võib enne kohtuprotsessi inimese vahi alla jätta peamiselt ainult kahel põhjusel: kui ta kujutab endast ohtu ühiskonnale või kui on tõsine põgenemisoht.

"Asjaolu, et kohus vabastas Kriisa tingimisi ja nõudis passi loovutamist, viitab sellele, et kohus ei pidanud teda oluliseks ohuks ühiskonnale ega tõsiseks põgenemisriskiks," ütles Chittum.

Kuigi süüdistus on esitatud Lääne-Virginia põhja ringkonna föderaalkohtus, toimus Kriisa esimene kohtuistung Kentuckys, sest just seal ta vahistati.

"USA föderaalkohtusüsteemis peab inimene esmalt ilmuma selle kohturingkonna ette, kus ta vahistati. Seetõttu toimus esimene istung Kentuckys," selgitas Chittum.

Järgmine kohtuistung toimub 16. juulil Lääne-Virginias Clarksburgis, kus toimub süüdistuse ametlik esitamine ning Kriisa esitab oma vastuse süüdistustele.

Süüdistus ei tähenda veel süüd

Chittumi sõnul ei saa süüdistuse põhjal veel järeldada, kui tugev prokuratuuri juhtum tegelikult on.

Ta lisas, et süüdistuse esitamine tähendab üksnes seda, et vandekohus leidis prokuratuuri esitatud info põhjal, et on tõenäoline alus arvata, et kuritegu võis olla toime pandud ja süüdistatav sellega seotud olla.

Advokaadi sõnul sisaldab avalik süüdistus praegu vaid piiratud hulgal teavet ning kaitse ei ole oma argumente ega tõendeid veel esitanud.

"Me ei tea veel, millised võivad olla Kriisa kaitseargumendid ega kogu tõendusmaterjali sisu. Praegu on avalikkusel kasutada vaid süüdistuses sisalduv info," ütles Chittum.

Võimalik karistus sõltub paljudest asjaoludest

Föderaalseaduse järgi võib elektroonilise side vahendeid kasutades toime pandud pettuse eest määrata kuni 20-aastase vangistuse. Chittumi sõnul ei tähenda see siiski automaatselt, et süüdimõistmise korral määratakse maksimaalne karistus.

"Föderaalkohtutes lähtutakse karistuse määramisel keerukatest karistusjuhistest, mis võtavad arvesse mitmeid asjaolusid, sealhulgas väidetava kahju suurust. Maksimaalne karistus on praktikas pigem haruldane," märkis ta.

Süüdistuse järgi ulatub väidetav kahju enam kui 2,2 miljoni dollarini. Lisaks vangistusele taotleb prokuratuur väidetava pettusega saadud tulu konfiskeerimist. Kui väidetava pettusega saadud raha enam kätte ei saada, võib riik taotleda muu vara konfiskeerimist sama summa katteks.

"Süüdimõistmise korral võib karistuseks olla mitmeaastane vangistus. Samas on võimalikud ka leebemad lahendused, näiteks tingimisi vabastamine koos järelevalvega," ütles Chittum. "Praegu on võimatu ennustada, millise lahendini see juhtum lõpuks jõuab."

Enamik juhtumeid lõpeb kokkuleppega

Chittumi sõnul lõpeb üle 90 protsendi USA föderaalsetest kriminaalasjadest kokkuleppemenetlusega.

"Kui prokuratuur usub, et tema tõendid on väga tugevad ja nad on kindlad, et suudaksid kohtuprotsessil võita, on nad tavaliselt vähem valmis pakkuma lihtsat või soodsat kokkulepet. Palju sõltub aga sellest, millise hinnangu annavad kaitseadvokaadid valitsuse kogutud tõenditele," ütles ta.

Chittumi sõnul ei ole tegemist kiire protsessiga ning juhtumi lahendamine võib võtta kuid.