Carri Ginter: peaksime olema eeskujudel põhinev riik ({{commentsTotal}})

Carri Ginter
Carri Ginter Autor/allikas: ERR/Martin Dremljuga

Carri Ginter on Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent, advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat. Väljaandele Edasi.org rääkis Ginter, miks on eeskuju parem kui karistus, milliseid samme võiks astuda integratsioonipoliitikas ja kuidas kahjustab Euroopat äärmuslikkus.

Ginter kirjutab aeg-ajalt arvamusartikleid. Intervjuus selgitas ta, miks ta seda teeb:

Artiklite kirjutamist näen ühe viisina, kuidas saan ühiskonda panustada. Sarnasel põhimõttel töötan ülikoolis tudengite ja doktorantidega. Minu roll on oma eriteadmiste ühiskonnale kättesaadavaks tegemine. Häid tuttavaid, kellest pean lugu, on erinevates erakondades, kuid pigem väldin poliitikat.

Artiklites toon välja erinevaid mõtteid. Näiteks tuleks minu arvates mobiilside jälitamise puhul arvestada põhiõigustega. Isamaa vastu lugupidamist ei suurenda oht saada trahvi, kui vales kohas hümni laulad. Alkoholi tarbimist ei vähenda Läti piiril põõsas varitsev maksuametnik.

Peaksime olema eeskujudel põhinev riik. Tervislikumalt hakatakse käituma siis, kui koolis räägitakse tervislikust käitumisest ja ehitatakse spordirajad, mis on valgustatud ja turvalised. Kui akna alt jookseb päevas 15-20 inimest spordirajal mööda, siis läheb inimene meelsamini õhtul sportima, mitte ei hakka jooma. Usun sügavalt, et selline eeskujul põhinev mõju on suurem.

Kumb on käitumise suunamisel võimsam: kas kaks korda suurem trahv või suhteliselt suur trahv, mida ei pea maksma, kui kuus kuud liikluses uut pahandust ei tee? Selle asemel, et trahvi suurendada, peaks trahvi tegema tingimuslikuks. Nii saab kindlasti parema tulemuse, kui lihtsalt see, et anname malakaga vastu pead.

Riigi toimimise vastutus on nii poliitikutel kui ka kodanikel endil

Ma annaks kõigepealt inimestele nõu, et üleüldine poliitikute vaenamine ja ametnike sõimamine ei ole konstruktiivne tegevus. Paljud inimesed selles süsteemis teevad oma tööd täie südamega.
Rohkem võiks olla tunnetust, et sinu vastutus on suurem kui palga koju viimine. Sul on vastutus isamaa, riigi toimimise ja noorte ees.

Kui lahendad mingit muret, siis ei lahenda mitte ainult seda ühte muret, vaid ehitad tulevikku.
Ühe mure lahendamine on nagu raadio kruttimine – keerad ühte maksu peale, teist maksu maha ja siis arvad, et ongi riik korras. Rohkem võiks olla mõtlemist, kas see, mida teeme, on õige riigile, rahva tulevikule ja kas see aitab meid edasi. Samas ei tasu ka rapsida vasakule ja paremale. Tuleb kaasata eksperte ja kuulata ka kriitikat, eriti kui otsus mõjutab paljusid.

Võimalikud muudatused seadusandlusele

Seadusandja peaks langetama otsuseid lähtuvalt suurematest eesmärkidest ja taustsüsteemist. Kokku tuleb leppida, milliste väärtuste põhjal oma riiki ehitame ja kas tänased otsused aitavad neid väärtusi saavutada.”

Ütleme, et soovime Eesti rahva kasvu, siis tuleb mõelda, milline seadus peale emapalga seda eesmärki toetaks. Üks lihtne näide – kui naisterahvas tuleb tööle ja laps jääb haigeks, siis täna riik ütleb, et ole lapsega kodus ja maksame sulle peale kolmandat päeva hüvitist.

Riik võiks anda emale võimaluse, et kui ta tahab jääda tööle, saaks ta selle hüvitise suunata lapsehoidjale, olgu see ema, haiglaõde või tuttav. Laps on jätkuvalt hoitud, ema saab ikkagi ühiskonda panustada ja tema palgalt saab riik maksud kätte. Kui perre sünnivad kaksikud, võiks lubada mõlemad vanemad koju vanemapalgale. See on elementaarne ja eelarvemõju on mikro. Sellised otsused võiksid meid viia uuele tasemele.

Integratsiooni probleem seisneb haridussüsteemis

Tihti on nii, et väikeste sammudega jõuab kaugemale. Poliitikas on sama moodi. Näiteks vene noorte integreerimiseks haridussüsteemi võiks esialgu suuremate Eesti linnade tippkoolidesse luua igaühte klassi, kus toimub õpe 30 protsenti vene keeles. Oleksin hea meelega pannud oma lapse sellisesse klassi, kuna muid nii häid võimalusi vene keele omandamiseks täna pole.

Eesti lapsevanemad on targad ja saavad aru, et nende lapsed on siin regioonis konkurentsivõimelisemad, kui oskavad vene keelt. Ka venekeelsete perede vanemad tahaksid oma lapsed sellistesse klassidesse panna teades, et seal peetakse vene keelest lugu. Selliste sammude asemel ootame Godot’d – millal tuleb päev, kui paneme venekeelsed koolid kinni ja viime sunniviisiliselt venekeelsed klassid eesti koolidesse.

#MeToo liikumine: lihtsalt tuututamine ja mitte konstruktiivne tähelepanu abivajajatele

Ühiskond liigub kampaania korras ühest äärmusest teise. Iraan oli kunagi ka väga liberaalne riik. Mida rohkem rebime tekki ühes suunas, seda rohkem hakkavad inimesed teises suunas vastu. Laiemas pildis toimub konformistide võidukäik. Võidab see, kes järgib kõiki reegleid nii pühalt kui võimalik ega mõtle sellele, mis on tema tegevuste tagajärjed. Lõpuks jäävad vait need inimesed, kellel on mõistlik tasakaalukas positsioon, sest nad hakkavad konformiste kartma. Samuti aktiveerub teine äärmus.

See on alati nii olnud, et rebitakse nii kaua, kuni puruks läheb, ja siis tormab ühiskond täie hooga teises suunas. Ma kindlasti ei naeruväärista neid inimesi, keda on halvasti koheldud, aga neilt läheb tähelepanu ära üleüldisele tuututamisele. Võimalik on ka mõistlikult ja tasakaalukalt toimetada võrdse kohtlemise ja inimese väärikuse kaitsmise nimel.

Üliõpilastele olen toonud selle näite, et 1990 otsustas Euroopa Kohus Dekkeri kohtuasjas, et kui ettevõte ei võta lapseootel naist tööle, siis on tegu otsese soolise diskrimineerimisega, sest ainult naised saavad olla lapseootel. Nüüd kui ühiskond on edasi arenenud, võiks aastal 2018 tulla lagedale sellise konstruktsiooniga, et kuna mehed ei saa sünnitada, siis peaks looma kompensatsioonimeetmed hüvitamaks meestele võimetust sünnitada. Kui mõelda juriidiliselt, siis ei saa seda välistada.

Teki rebimise metafoor Euroopa Liidu kontekstis

Euroopa Liidus on samuti teki rebimine jamasid tekitanud. Võtame põhiseadusliku lepingu näite. Oli vaja seda “põhiseaduse” sõna lepingu pealkirja panna? Presidendi, välisministri ja hümni loomise idee peale aktiveerus terve hulk vastaseid. Võimalik, et kui seda lepingut poleks välja pakutud, oleks Brexit ära jäänud.

Teki rebijate all mõtlen neid inimesi, kes ajavad taga suurt föderatiivset Euroopa Liitu. Tulemus on see, et Euroopa Liit jookseb laiali, sest vastasseis läheb nii tugevaks. Närvi aetakse ka need, kes üldpildis Euroopa Liitu toetavad, sest neile ei meeldi äärmuslikkus.

Kui keeratakse vinti üle, tuleb Euroopa Liidu vastaseid juurde ja hea projekt läheb tuksi.
On võimalik ka mõistlikult ja rahulikult liikuda integreerumise suunas ja ehitada tulevikku ilma suuremate konfliktideta. Euroopa Kohus on oma otsustega rahulikult samm-sammult ehitanud ühtset Euroopat.

Eesti vabariik 100 - väärikas iga, kuid käitumine kui lapsel

Pikas plaanis on sada aastat väga oluline sündmus, mida väärtustan kõrgelt. Olen NSV Liidus sündinud ja tean, kui palju oleme suutnud saavutada tarkuse ja järk-järgulise liikumisega. Nüüd oleme sattunud kõht täis jõmpsika staatusesse, kus me rapsime vasakule ja paremale, tõstame makse ja langetame makse, keelame hümni laulmist. Rohkem tuleb mõelda, kust me tulime, kuhu oleme jõudnud ja kuhu edasi. Jällegi kokku leppima, mitte lihtsalt ümber jagama.

Artikkel ilmus Edasi.org lehel 24.02.2018

Toimetaja: Linda Eensaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: