Carri Ginter ja Külli Taro "Reporteritunnis": hümniseadust pole vaja ({{commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev/ERR

Vandeadvokaat Carri Ginter ja õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro tõdesid Vikerraadio saates "Reporteritund", et Eesti ei vaja hümni kaitseks eraldi seadust, vaid tekitaks pigem probleeme juurde.

Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent Ginter rääkis, et seaduslikult piisaks hümni autorite äramainimisest, ülejäänud regulatsioon oleks ebavajalik. Ginter tõi näiteid hümni seadustanud Lätist, kus sealne teaduste akadeemia kogunes ja arutas, et mida tuleb teha, kui hümni lauldakse valesti ehk noodist mööda.

Kuna Läti hümn on neljahäälne, siis Ginteri sõnul seda üksinda laulda ei tohiks. "Mida rohkem reguleerime, seda rohkem probleeme tekib," lausus ta.

Ginter viitas Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni algatatud ja valitsuse heakskiidu pälvinud hümniseaduse paragrahvile, mis ütleb: "Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava." Ginter lisas, et näiteks omaaegsetel spontaansetel öölaulupidudel poleks tohtinud selle sätte kohaselt hümni laulda.

EKRE saadik Henn Põlluaas teatas vastuseks, et pidulikuks võib sündmust juba lugeda siis, kui ta tõuseb raadioeetris püsti ja hakkab hümni laulma. Ta nimetas väiteid, nagu hakataks seaduse jõustudes inimesi karistama selle eest, et nad hümni kõlades püsti ei tõuse, utreerituteks. "Hüminga pole otseseid probleeme, kuid oleks ilus, kui anname Eesti 100. aastapäeval talle väärika staatuse."

Külli Taro selgitas, et Eesti lipu ja vapi seadus tulenevad põhiseadusest, mis ütleb, et nende kasutamine on reguleeritud seadusega, hümni kohta seda öeldud ei ole. "Kui riigikogu sooviks, siis oleks kõige lihtsam võtta lipuseadus ja seda täiendada /.../ Ka riiklikus õppekavas on sätted hümni kohta. Pole mõtet lahendada probleeme, mida pole."

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre sõnas, et tema erakonnal hümni osas selget seisukohta pole. "Aga ülereguleerimine pole vajalik," lausus ta, öeldes, et varsti soovivad mõned, et seadustataks rahvuslinnuna suitsupääsuke, rahvuslillena rukkilill ja rahvuskalana räim. Tema sõnul puudub ka oht, et Eesti hümni hakataks tegema sooneutraalseks ehk "isamaa" asemele tuleb "kodumaa."

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: