Norras vihm, ent Roomas lumi: ilmatempude taga on stratosfääri soojenemine ({{commentsTotal}})

Foto: AFP / Scanpix

Selle ebatavalise ilmaolukorra, kus arktilistel aladel on soe ja Lõuna-Euroopas külm, on põhjustanud selline ilmastikunähtus nagu stratosfääri soojenemine. Kord mõne aasta jooksul kujunev nähtus ajab piltlikult öeldes sooja ja külma õhu tavapärased suunad sassi ja nii sajabki Põhja-Norras vihma ja Vatikanis lund.

Eelmisel ööl langes temperatuur mõnel pool Eestis alla 26 miinuskraadi. Nii krõbedat külma lähiajal enam ei tule, aga talvised ilmaolud püsivad kindlalt paigal veel paar nädalat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selline 20-25-kraadine külm on veel reaalne selle nädala lõpuni öisel ajal, ega see krõbe külm nii kiiresti järele ei anna. Põhja-Euroopa kohale ta jääb - homseks Skandinaavia kohale, nädala lõpuks koondub üle Soome Venemaa kohale ja siis ehk pääseb natuke pehmem õhk Euroopa ja meie suunas liikuma. Pühapäeval pääseb siit üle Põhjamere ja Skandinaavia meile natuke pehmemat ja niiskemat õhku ja lund," prognoosis ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar.

Veebruar on rahvakalendris tuntud ka külmakuu, lumekuu ja tuisukuu nime all, seega pole meile praeguses pakases midagi imelikku ja olulisi muutusi oma igapäevaelus tegema ei pea. Küll aga seisavad näiteks Balkanimaad silmitsi tõsise väljakutsega, sest lund ja külma on ebatavaliselt palju.

Roomas sadas lund viimati kuus aastat tagasi, aga praegu pakuvad sealsed purskkaevud haruldast vaatepilti. Lumine on Barcelona ja suur osa Suurbritanniast. Ebatavalise vaatepildi põhjustajaks on stratosfääri soojenemine, mille taga on stratosfääri jugavoolu, ehk tuulte muutumine.

"Selle jugavooluga võib juhtuda nii, et ta mingil põhjusel läheb väga intensiivseks ja siis võib juhtuda see, et see laine põrkub vastu midagi, olgu siis selleks kasvõi siia paigale jäänud Siberi antitsüklon ja ta viskab ennast nagu laine vastu kallast korraga teistpidi," iseloomustas protsessi TTÜ meresüsteemide instituudi emeriitprofessor Sirje Keevallik.

Stratosfääri soojenemise tõttu pääses arktiline õhumass vabalt Euroopasse laiutama ja niipea see siit ei lahku. Praegustel andmetel on Eestis 10 kuni 13 kraadi külmem kui keskmine kliimanorm ehk keskmine temperatuur ajavahemikust 1981-2000.

Eesti ilmateenistus prognoosib, et meil jagub üle kümnekraadist külma pea kogu märtsikuusse.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: