Koalitsioon hääletab EKRE hümniseaduse maha ja täiendab lipuseadust
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Keskerakond otsustasid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud hümniseaduse eelnõu tagasi lükata ja täiendada Eesti lipu seadust.
Otsust toetas teisipäevasel istungil seitse riigikogu põhiseaduskomisjoni liiget, vastu oli üks.
Eesti lipu seadusesse on kavas viia säte: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Friedrich Paciuse poolt Johann Voldemar Jannseni sõnadele loodud laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kui Eesti Vabariigi hümni, algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula sõnadele loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“ fragmendi baasil loodud signatuuri.“.
Seaduseprojekti seletuskirjas seisab, et hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole põhiseaduses välja toodud, mis aga põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga regulatsiooniga.
Komisjoni esimees Marko Pomerants ütles ERR-i raadiouudistele, et kuna kõik peale koservatiivse rahvaerakonna olid EKRE eelnõule vastu, siis 13. märtsil läheb see suures saalis tõenäoliselt mahahääletamisele.
EKRE aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul püüab valitsuskoalitsioon halva õigusloome võtteid kasutades "lörtsida" ära Eesti hümni seadustamise eelnõu.
Madisoni sõnul oleks hümni mainimine lipuseaduses halva seadusloome tüüpnäide.
"Hümni reguleerimine lipuseadusega oleks sama mis reguleerida metsaseadustega ehitust või kalapüügiseadustega liikluseeskirju. On absurdne, kui teavet Eesti hümni kohta peab otsima lipuseadusest ja see asub seal suvalises paragrahvis kusagil komade vahel. Seadused peavad olema loogilised ja arusaadavad. Pealegi keskendub eelnõu ainult hümni ühele kasutusvaldkonnale, lipu heiskamisele Pika Hermanni torni, aga hümni kasutatakse ka mujal, sealhulgas paljudel riiklikel tseremooniatel," ütles Madison.
Toimetaja: Indrek Kuus