Valgevene aseminister ERR-ile: EL-i lähima liitlaseni on meil veel pikk maa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Oleg Kravtšenko
Oleg Kravtšenko Autor/allikas: Terje Lepp

Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko mullune idee algatada Helsingi2 ehk uue Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi kokkukutsumine, ei ole edasi arenenud.

Möödunud juulis, OSCE Parlamentaarse Assamblee istungil Minskis esitas Valgevene juht idee moodustada uus julgeolekukoostöö foorum. Tema mõtet tuntakse nimetuse Helsingi2 kaudu, meenutades nii augustis 1975 Soome pealinnas toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi.

Valgevene asevälisminister Oleg Kravtšenko, kes osaleb Tallinnas Eesti Idapartnerluskeskuse aastakonverentsil, põhjendas ERR-ile Helsingi2 ideed Euro-Atlandi ja Euraasia dialoogi ning meie piirkonnas pingete vähendamise vajalikkusega, sest "praegustest koostöövormidest ei piisa" ning "Valgevenel, arvestades, kus me asume, on moraalne õigus sellist initsiatiivi pakkuda, survestada suurriike meie häält kuulama, et nad alustaksid [omavahel] dialoogi".

Ametlik Minsk on ilmselgelt häiritud Krimmi annekteerimisest ning sõjategevusest Ida-Ukrainas, kus Venemaa toetusel on loodud Kiievile allumatud separatistlikud piirkonnad.

Kravtšenko ei öeldnud, kui kaugele on Valgevene jõudnud Helsingi2 ideele toetuse otsimisega, kuid möönis, et Minsk "pole kunagi arvestanud kiire eduga".

Nimetamata Venemaad, Euroopa Liitu või USA-d, ütles ta: "Saame aru, et poolte seisukohad on vastandlikud, teineteist välistavad ja mõistmise leidmine näib peaaegu võimatu."

Vastates küsimusele, kas Venemaa on uueks julgeolekukonverentsiks valmis, põikles Kravtšenko kõrvale, sõnades, et praegu veel "ei ole õige nimetada, kes riikidest mida arvab".

Küll aga rõhutas ta, et Valgevene tahab suhted Euroopa Liiduga "täielikult normaliseerida ja arendada neid nagu naabritele kohane".

Samas ta möönis, et kadunud ei ole mitte kõik Minski ja Brüsseli vahel 20 aastat kestnud erimeelsused: "Euroopa Liidu lähima liitlaseni on meil veel kauge maa, kuid töötame [EL-iga] heanaaberliku staatuse nimel. Erimeelsused ei pea blokeerima koostöö võimalusi. Me ei küsi EL liikmelisust, ei küsi midagi, mis läheks väljapoole normaalsetest, heanaaberlikest suhetest. See ei ole vastuolus meie strateegilise partnerlussuhtega Venemaaga."

Asevälisminister pidas Valgevene tulevikule oluliseks ja samas keeruliseks Minski-Brüsseli dialoogi inimõiguste ning ühiskonna demokratiseerimise teemadel. 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: