Sirvides Itaalia ajalehti, jõuab üsna pea tõdemuseni, et valimistulemusi on seekord pea võimatu ennustada.

"Jah, Itaalias valitseb tõeline segadus. Itaalia poliitika on raskesti mõistetav, isegi itaallastele," tunnistab John Cabot´i Ülikooli professor Federigo Argentieri.

Selle asemel, et pidada tõsist arutelu, kuidas vähendada riigi võlakoormat ja alandada noorte tööpuudust, on valimiskampaania olnud paras jant, kus parteid pakuvad üksteist üle lennukate, aga teostamatute lubadustega," ütleb mõttekoja Action Institute juht Carlotta de Franceschi.

Ja see pole üksnes itaallaste süü - vastutust jagab ka Euroopa Liit, leiab Franceschi.

"Itaalia eliit peaks aru saama, mis läks valesti. Sest meil on siin populistid, kes võistlevad üksteisega hullumeelsete sõnumitega. Aga asi pole üksnes meis. Me oleme osa projektist ja teatud olukorrad tekitati kesksete Brüsseli poliitikatega. Kõik peaksid mõtlema koos, mis läks valesti, kuidas mitte korrata samu vigu. Kui Lõuna-Euroopa riigid tunnevad pidevalt, et nende arvamus ei loe, siis on meil siin tüübid, kes kasutavad ära EL-i patuoinana. Ja sellest ei ole kellelegi kasu," leiab Franceschi.

Pühapäeval jagatakse suur osa hääli kolme poliitilise leeri vahel. Ennustatakse, et kõige suurema saagi võtab poliitikaveterani Silvio Berlusconi ümber koondunud paremtsentristlik koalitsioon, kuhu kuulub ka immigratsioonivastane Liiga ja neofašistlik Itaalia Vennad.

Matteo Renzi juhitud demokraatidele prognoositakse kolmandat kohta. Üksikutest parteidest kõige populaarsem on aga koomik Beppe Grillo asutatud Viie Tähe Liikumine, mis lubab Itaalia poliitika puhastada korruptsioonist. Kuigi Brüsselis ja Berliinis hoitakse pöialt, et Renzi ja Berlusconi teevad koos valitsuse, on vähemalt matemaatiliselt võimalik ka Liiga ja Viie Tähe Liikumise valitsus.

"Nad saaksid ilmselt kohad kokku – Viie Tähe Liikumine ja Lega. Aga ma ei usu, et see kestaks kaua, nad konkureeriksid omavahel kõvasti. Vaidleksid, kes valitseb ja kes mitte. See oleks katastroof. Investorid ja inimesed lahkuksid riigist. Mina lahkuksin!" arvab John Cabot´i Ülikooli professor Federigo Argentieri

Carlotta de Franceschi lisab, et Itaalial võttis 10 aastat, et taas jalule saada.

"Tegime tööturu ja pensionireformid ja nemad tuleksid ja keeraksid suurema osa neist reformidest tagasi," muretseb Franceschi.

Kuna Itaalia valib parlamenti esmakordselt uue valimisseaduse järgi, selguvad tulemused esmaspäeva pärastlõunaks. Vaatlejad ei välista, et ükski partei ei suuda stabiilset valitsust moodustada ja õige pea toimuvad uued valimised.