Roomast kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale" viimaseid sündmusi ERR-i korrespondent Johannes Tralla. (Lisatud video.)

Vahetult pärast valimisjaoskondade sulgemist avaldatud lävepakuküsitlused näitasid, et esikohta on saamas ekspeaminister Silvio Berlusconi juhitud koalitsioon, kuhu kuuluvad nii kaks paremtsentristlikku kui ka kaks paremäärmuslikku erakonda. Kuna aga parempoolne koalitsioon saab umbes 33-36 protsenti häältest, pole ühelgi jõul vajalikku parlamendienamust ning ees ootavad keerukad läbirääkimised, vahendas Politico.

Forza Italia juht Berlusconi maksukuritegudes süüdi mõistetuna ise peaministriks hakata ei saa ning sellele kohale on ta pakkunud oma vana liitlast, Euroopa Parlamendi presidenti Antonio Tajanit.

Suurimaks parteiks on aga tõusmas määratlemata maailmavaatega protestipartei Viie Tähe Liikumine, kes saaks umbes 29-32 protsenti häältest.

Vasaktsentristlik koalitsioon, kus on juhtroll ekspeaminister Matteo Renzi sotsiaaldemokraatlikult Demokraatlikul Parteil, saab lävepakuküsitluste kohaselt kolmanda koha ja 24-27 protsenti häältest.

Kuna tegu on esimeste uue valimisseaduse alusel toimuvate valimistega, võib ametlik valimistulemus olla lävepakuküsitlustest siiski märkimisväärselt erinev. Esialgsed ametlikud tulemused avaldatakse esmaspäeval.

Kui ühelgi jõul ei õnnestu 40 protsenti häältest koguda, tuleb erakondadel asuda otsima erinevaid liite ja veenda president Sergio Mattarellat, et just neil on võimalik saavutada valitsemiseks vajalik parlamendienamus.

Konsultatsioonifirma Teneo Intelligence juht Wolfgango Piccoli kommenteeris Politicole, et lävepakuküsitlused viitavad tõsiselt lõhestunud parlamendile, kus on raske suurt koalitsiooni moodustada ning kus EL-i vastased parteid on kogunud ligi 50 protsenti häältest.

"On raske luua parlamendienamust ja veelgi raskem on eirata Viie Tähe Liikumise tugevat tulemust, kui lävepakuküsitluste arvud leiavad ka ametlike tulemuste näol kinnitamist," nentis ta.

Lävepakuküsitluse kohaselt jaguneksid kohad 630-kohalises alamkojas järgnevalt: 

RAI - first seat projection:

Centre-right 225-265
M5S 195-235
Centre-left 115-155
LEU 12-20 pic.twitter.com/Yx1KMjMfy1

— Alberto Nardelli (@AlbertoNardelli) March 4, 2018

La7 prognoos alamkoja jõudude tasakaalu kohta:

#MaratonaMentana #proiezioni Camera pic.twitter.com/788096bfPE

— Tg La7 (@TgLa7) March 5, 2018

Kolm peamist prognoosi senati kohta:

#maratonamentana #proiezioni a confronto pic.twitter.com/yl9aspiNT4

— Tg La7 (@TgLa7) March 4, 2018

Oluline on ära märkida, et parempoolses koalitsioonis on paremäärmuslik Põhja Liiga saanud suurema toetuse kui Berlusconi paremtsentristlik Forza Italia.

Jaoskonnad avati pühapäeval kell seitse hommikul (kell kaheksa Eesti aja järgi) ja suleti kell 23.

Uus valimisseadus on julgustanud parteisid moodustama valimisliite. Valimiskampaania peateemadeks on olnud migratsioon ja noorte kõrge tööpuudus.

Kõige rohkem jälgiti ekspeaminister Silvio Berlusconi paremtsentristliku partei ja kahe paremäärmusliku erakonna koalitsiooni, teise ekspeaministri Matteo Renzi Demokraatliku Partei ja kolme väiksema partei vasaktsentristliku valimisliitu ning igasugustest koalitsioonidest keeldunud populistlikku Viie Tähe Liikumist (M5S).

Valimiskampaania viimase kahe nädala jooksul on arvamusuuringute tulemuste avalikustamine olnud keelatud.

Ka parlamendivalimiste eelsed viimased arvamusküsitlused prognoosisid valimisvõitu Berlusconi paremtsentristlikule koalitsioonile, kuid parlamendienamust ei saavutaks ükski jõud. Miljonid valijad ei olnud siis veel otsust langetanud.

TAUST

4. märtsil valivad Itaalia kodanikud oma esindajad 630-kohalisse parlamendi alamkotta (Camera dei deputati) ja 315-kohalisse ülemkotta (Senato della Repubblica).

Tegemist on esimese korraga, kui itaallased läksid valima uue, eelmisel aastal parlamendi mõlemas kojas heaks kiidetud valimisseaduse kohaselt. Paraku oli nii eelmine kui ka praegune valimiskord küllaltki keeruline.

Praegune kord on kombinatsioon majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist, mille raames selgitatakse 37 protsenti saadikutest välja majoritaarselt ehk parlamenti saab see, kes oma ringkonnas võidu saavutab, ja 63 protsenti proportsionaalse süsteemi alusel. Lisaks arvestab süsteem ka väikese arvu eluaegsete senaatoritega - hetkel on neid viis ja nemad on lisaks ametlikule 315 senaatorikohale.

Üheks uue süsteemi detailiks on, et see soodustab parteiüleste valimisliitude moodustamist ning kaks sellist on ka loodud.

Peamised poliitilised jõud

Itaalia parteipoliitiline maastik on väga kirju ning arvestades tõenäolisi valimisjärgseid kombinatsioone valimiskoalitsiooni loomiseks, võib paljudel neist olla roll võimukõnelustel. Samuti ei pruugi Itaalia parteide nimed ja nende endi maailmavaateline määratlus ilmtingimata kattuda paljude teiste riikide nime poolest sarnase maailmavaatega parteide sisuga.

1. Peamiseks vasaktsentristlikuks jõuks on valimisliit, mille juhtrollis on sotsiaaldemokraatlik Demokraatlik Partei (Partito Democratico, PD), ekspeaminister Matteo Renzi ja praeguse peaministri Paolo Gentiloni erakond.

Sellesse valimisliitu kuuluvad veel:

* vasakliberaalne Rohkem Euroopat (Più Europa ehk +E), mille juhiks on Emma Bonino;
* vasak-roheline Koos (Insieme), mille juhiks on Giulio Santagata;
* tsentristlik Populaarne Kodanikenimekiri (Civica Popolare, CP), mille juhiks on Beatrice Lorenzin;
* Bolzano–Alto Adige provintsi regionaalpartei SVP-PATT, juhiks Philipp Achammer;
* Valle d'Aosta regionaalpartei, juhiks Alessia Favre.

2. Parempoolne valimisliit, kuhu kuuluvad kaks paremtsentristlikku parteid ja kaks paremäärmuslikku parteid. Juhtrollis on siin 81-aastane ekspeaminister Silvio Berlusconi, kes aga ise maksukuriteos süüdi mõistetuna ei saa üheski valitud ametis olla. Berlusconi on välja öelnud, et tema eelistuseks uue peaministrina on tema vana liitlane ja praegune Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani. Selle valimisliidu liikmeteks on:

* Berlusconi erakond Forza Italia, mida on nimetatud nii paremtsentristlikuks, liberaalkonservatiivseks kui ka kristlik-demokraatlikuks parteiks;
* paremäärmuslik Põhja Liiga (Lega Nord), mille juhiks on Matteo Salvini. Oma algusaegadel soovis erakond Itaalia põhjaosa eraldumist, hiljem on toetatud pigem Euroopa Liidust eraldumist ning nimena on kasutusel lihtsalt Lega. Erakond on ka varem Berlusconi valitsuskoalitsioonidesse kuulunud ning seega on küsitav, kuivõrd tõsiselt nad oma võimalike eraldumiseesmärkide poole on püüelnud;
* paremäärmusliku taustaga konservatiivne Itaalia Vennad (Fratelli d'Italia, FdI), juhiks Giorgia Meloni. Tegemist on Alleanza Nazionale'st välja kasvanud erakonnaga, nii kunagine erakond kui ka Meloni ise on kuulunud varem Berlusconi valitsusse;
* paremtsentristlik Meie koos Itaaliaga (Noi con l'Italia, NcI), juhiks Raffaele Fitto.

3. Viie Tähe Liikumine (M5S), koomiku ja blogija Beppe Grillo algatatud protestipartei, mis uue juhi Luigi Di Maio käe all üritab olla rohkem traditsioonilise erakonna moodi, kuid endiselt on küllaltki keeruline analüüsida partei kui sellise maailmavaadet ning liikumise seisukohad muutuvad samuti väga kiiresti. Viis tähte viitavad erakonna peamistele teemadele - tasuta vesi, taskukohane transport, püsiv areng, õigus internetile ja keskkond. Väga sageli rõhutab partei otsedemokraatia ja e-demokraatia tähtsust. Rahvusvahelistes suhetes ollakse Lääne sõjaliste sekkumiste ja USA välispoliitika vastu. Varem toetati ka Euroopa Liidust lahkumist, hiljem seda enam ei kinnitatud. Viie Tähe Liikumise käes on nii Rooma kui ka Torino linnapea koht ning mõlema suurlinna juhtimises on sellest ajast saadik olnud tõsiseod probleeme.

Viimase aja arvamusküsitlused on näidanud valimisvõitu nii Berlusconi valimisliidule kui ka Viie Tähe Liikumisele. Renzi ja Demokraatliku Partei juhitud valimisliit jääks kolmandaks. Ühegi jõu valimisvõit ei kujuneks aga nii suureks, et see võimaldaks üksi valitseda.

Valimistest võtavad osa veel järgmised parteid:

4. vasakpoolne Vabad ja Võrdsed (Liberi e Uguali, LeU);
5. liberaalne PRI–ALA;
6. vasakpoolne Võim Rahvale (Potere al Popolo, PaP);
7. neofašistlik CasaPound Italia (CPI);
8. sotsiaalkonservatiivne Perekonna Inimesed (Il Popolo della Famiglia, PdF);
9. Kommunistlik Partei (PC);
10. neofašistlik Itaalia itaallastele (Italia agli Italiani, IaI);
11. vasakäärmuslik Revolutsioonilise Vasakpoolsuse nimel (Per una Sinistra Rivoluzionaria, PuSR);
12. liberaalne 10 Korda Parem (10 Volte Meglio, 10VM);
13. vasakpoolne Konstitutsiooniline Rahvanimekiri (Lista del Popolo per la Costituzione, LdP).

Viimase kahe nädala jooksul on olnud arvamusküsitluste avalikustamine keelatud ning seega kõige värskemate küsitluste andmeid pole teada. Siin üks värskematest:

Võimalikud lahendused

1. Berlusconi valimisliit hakkab koos mõningate liitlastega valitsema. Põhja Liiga ja Itaalia Vennad on valitsuskoalitsioonis, kuid juhtroll jääb mõõdukamate paremtsentristide kätte ja peaministriks saab Tajani;

2. Berlusconi paremtsentristid hülgavad oma paremäärmuslastest kaaslased ja loovad suure koalitsiooni vasaktsentristidega;

3. Viie Tähe Liikumine ja paremäärmuslased, eelkõige Põhja Liiga, hoopis on need, kes valitsuse loovad. Ilmselt kõige kaoseküllasem variant;

4. mingi neljas keeruline ja kirju võimukombinatsioon;

5. uued valimised.

Võimalikest koalitsioonidest rääkisid Itaalia eksperdid pikemalt ka ERR-i korrespondendile Johannes Trallale ja neid kommentaare saab lugeda SIIN.

Samas nendib Bloomberg, et Itaalia valimised on koht, kus poliitikute valimiste eel räägitud jutule tasub tavapärasest veelgi vähem tähelepanu pöörata. Neil valimistel, kus on palju osalejaid, töötavad kõik eelkõige selle nimel, et kuidagi silma paista, ning seetõttu tehakse ka kõige muinasjutulisemaid lubadusi.

Kuid nagu ütles Federico Fellini stsenarist Ennio Flaiano juba 1950. aastatel: "Itaalia poliitiline olukord on kohutav, kuid mitte tõsine".

Politico pakub muuhulgas ülevaadet, kuidas jälgida Itaalia valimisi nagu professionaal, ning samuti ka kokkuvõtet oma viimase aja olulisematest temaatilistest artiklitest. Lisaks on neil ka otseblogi. Ingliskeelsetest väljaannetest peab otseblogi ka Guardian.

Välispoliitika ja Venemaa roll

Viie Tähe Liikumine ja paremäärmuslased on olnud vähemal või rohkemal määral Euroopa Liidu vastu.

Viie Tähe Liikumine ja vasakäärmuslased on ägedalt vastu ka USA välispoliitikale.

Paremäärmuslaste jaoks on peamiseks teemaks migratsioon.

Venemaa ja Moskva poliitika suhtes on ajaloo jooksul teinud positiivseid avaldusi või isegi koostööd nii paremäärmuslased kui ka Viie Tähe Liikumine.

Kuigi Berlusconi saab Putiniga hästi läbi ning ajal, kui ta oli poliitikast eemal, kohtus ta viimasega lausa okupeeritud Krimmis, ei pruugi see Berlusconi isikut arvestades tähendada otseseid Venemaa-meelseid samme poliitilisel areenil.

Äärmuslikumaks näiteks on kunagine Berlusconi teine sõber, Liibüa diktaator Muammar Gaddafi, kelle pommitamiseks kasutati hiljem peamiselt Itaalias asuvaid lennuvälju.

Libauudiste levik on enne valimisi olnud ulatuslik, samas on Venemaa taustaga aktiivse mõjutustegevuse märke olnud Itaalia poliitilisel maastikul juba aastaid.