"Mõnda Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi aspekti võivad rahvusvahelised korporatsioonid kasutada agressiivseks maksude planeerimiseks. Sellisteks aspektideks on mitmete ärakasutamisvastaste reeglite puudumine ja dividendide ja intressimaksete hoidumise võimaldamine, mis võib viia nendest maksudest täieliku kõrvalehoidumiseni," märgib Komisjon oma 2018. aasta raportis Eesti kohta.

Eesti näib Komisjoni hinnangul võimaliku rahvusvahelise lülina ettevõtete tulumaksust hoidumiseks, Eesti peab võtma üle maksudevältimise vastase direktiivi 2018. ja 2019. aasta lõpuks. See peaks looma ärakasutamise vastased reeglid, kuid nende efektiivsust Eesti õigusruumis tuleb põhjalikult hinnata.

Rahandusministeerium: Eestil on üle võetud kõik kohustuslikud Euroopa Liidu maksudirektiivid

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles kommentaariks ERR-ile, et Eesti maksusüsteem ei ole kuidagi erandlik. 

"Maailmas on palju erinevaid maksusüsteeme ja pole iseenesest uudis, et suured rahvusvahelised ettevõtted võivad oma maksukoormuse langetamiseks ära kasutada erinevate maksusüsteemide ebakõlasid," rääkis ta.

"Euroopa Komisjoni etteheide, et meil puuduvad spetsiifilised ärakasutamisvastased reeglid, on juriidiliselt peaaegu õige, kuid ei oma praktilist tähendust. Eestil on üle võetud kõik kohustuslikud Euroopa Liidu maksudirektiivid. Me rakendame ka kõiki asjakohaseid OECD rahvusvahelise maksustamise põhimõtteid. Eestil ei ole ka lahtisi küsimusi Euroopa Liidu maksukäitumise töögrupis, kus liikmesriigid arutavad üksteise maksusüsteeme eesmärgiga välja juurida ja ära hoida kahjulikke maksurežiime," lisas ta.

"Eesti maksukorralduse seaduses on juba ammustest aegadest kirjas kaks olulist põhimõtet. Esiteks ei arvestata maksustamisel näilike tehingutega, vaid maksustatakse varjatud tehinguid. Teiseks makstakse tehingute sisu ja vormi vastuolu korral maksu nende tegeliku majandusliku sisu järgi. Neid põhimõtteid rakendatakse kõigi maksude suhtes. Kui Eestis näidatakse tuluna seda kasumit, mis Eestile ei kuulu, teeb maksuhaldur väga aktiivset koostööd teiste riikide maksuhalduritega, et välja selgitada, millisel riigil on tegelikult kasumi maksustamise õigus," rõhutas Jegorov.

"Alates 2016. aastast on Euroopa Liidu ühise pingutuse tulemusena tulumaksuseaduses ka eraldi säte, mis kordab üldist pettusevastast põhimõtet ka kasumimaksu kontekstis. See säte välistab ühemõtteliselt maksuvabastuste rakendamise olukorras, kus tehingu või tehingute ahela ainus või peamine eesmärk on maksueelise saamine. Käesoleva aasta lõpuks võtab Eesti üle veel ühe direktiivi, mis tuleneb OECD vastavast tööst, et välistada maksusüsteemide ebakõlast tulenevat võimalust kasumite topeltmittemaksustamiseks. Meil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus ja valmidus see direktiiv üle võtta, kuigi risk, et Eestit kasutatakse sellise võimaluse ärakasutamiseks, on iseenesest väike,“ märkis asekantsler lõpetuseks.

Komisjon: Eesti strukturaalne eelarve puudujääk on 1,5 protsenti

Eesti riigieelarve strukturaalne defitsiit suureneb Euroopa Komisjoni hinnangul tänavu 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning jääb sellele tasemele ka järgmisteks aastateks.

"Eesti on viimastel aastatel lõdvendanud oma fiskaalpoliitikat ja eelarve tulud 2018. aastal ja edasipidi ei kata täielikult kulude suurenemist. Eesti eelarve nominaalne defitsiit jääb lähiaastatel alla 0,5 protsendi, kuid strukturaalne defitsiit kasvab tänavu ja järgmisel aastal 1,5 protsendini SKP-st," seisab Euroopa Komisjoni koostatud Eesti 2018. aastaraportis.

Raportis märgitakse, et suurenevast stukturaalsest defitsiidist tingituna ei suuda Eesti täita oma eelarve-eesmärke, kuid kesk- ja pikaperioodi riskid Eesti avaliku sektori finantsvõimekusele püsivad väga madalal.

Komisjon hoiatab, et piisavate eelarve kulureeglite ja kulueesmärkide puudumine kesk-pikas perspektiivis võib nõrgendada avaliku sektori võimekust tegutseda makromajanduslikele arengutele vastutsükliliselt.

Rahandusministeerium on varasemalt hinnanud strukturaalset defitsiiti Euroopa Komisjoni hinnangute võrreldes oluliselt madalamaks ja tasakaalu lähedaseks.

Eesti maksukoormus püsib endiselt allpool EL-i keskmist

Eesti maksukoormus püsib Euroopa Komisjoni hinnangul oluliselt allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist taset ning valitsuse viimase aja maksumuudatused vähendavad maksukoormust tööjõule ja suurendavad koormust tarbimisele.

Eesti maksukoormus on umbes 35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles oluliselt allpool EL-i keskmist 40-protsendilist taset. Mullu olid kaudsed maksud Eestis 15 protsenti SKP-st, ületades EL-i keskmist 13,5 protsendi taset ning otsesed maksud olid 8 protsenti SKP-st jäädes alla EL-i keskmisele 13 protsendi tasemele, märgib raport.

Eesti jätkab oma tööjõumaksude koormuse vähendamist ning tarbimismaksude suurendamist. Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine 500 euroni ja teatava progresseeruva tulumaksu loomine võimaldab madala sissetulekuga inimeste sissetulekuid suurendada, kuid reformi mõju ebavõrdsuse vähendamisele on väike.

Komisjoni analüüsi kohaselt on Eestis vara- ja transpordimaksud EL-i keskmisest palju väiksemad. Kogu maksutulu varamaksudest oli Eestis 0,4 protsenti SKP-st, jäädes alla EL-i keskmisele 2,6-protsendilisele tasemele.

Eesti keskkonnaga seotud maksud on EL-i keskmisest kõrgemad, olles Eestis 3,1 protsenti SKP-st ning EL-is keskmiselt 2,4 protsenti. Enamus keskkonnamaksudest tuleb aga energeetikast ning Eesti ei maksusta peaaegu üldse transpordivahendeid. Eesti transpordimaksud, jättes välja maksud kütusele, olid 0,06 protsenti SKP-st, olles EL-i väiksuselt teine tulemus.

Seejuures on Eestis osetud uued autod Euroopa kõige keskkonnakahjulikumad, olles keskmiselt 134-grammise süsihappegaasi emissiooniga läbitud kilomeetrit kohta, samas EL-i keskmine on 118 grammi.

Veel toob Komisjoni raport välja Eesti suhteliselt efektiivse maksukorralduse, mida toetab kõrgelt arenenud IT-alane võimekus, mis suurendab maksukuulekust. Näiteks on Eesti käibemaksuauk, ehk eeldatavasti kogumata jäänud käibemaks 4,9 protsenti, samas EL-i keskmine on 12,8 protsenti.

Eesti pankade kapitalipiisavuse tase on EL-i kõrgeim

Eesti pangandussektor on Euroopa Komisjoni hinnangul stabiilne ja hästi kapitaliseeritud, olles Euroopa Liidu (EL) kõrgeimal tasemel.

Keskmine kapitalipiisavuse määr oli Eestis eelmise aasta suvel EL-i kõrgeim, seda eelkõige kõrgeima kvaliteediga kapitaliinstrumentide suure osakaalu tõttu, märgib Euroopa Komisjon raportis.

Halbade laenude osakaal püsis madalal 2 protsendi tasemel. Pankade laenuportfellide hea kvaliteet on taganud ka nende suure kasumlikkuse. Pankade keskmine omakapitalitootlus on 11,1 protsenti ja varadetootlus 1,5 protsenti, ületades märkimisväärselt EL-i keskmiseid tasemeid, mis on vastavalt 3,5 protsenti ja 0,2 protsenti.

Alates 2010. aastast on Eesti pangad vähendanud poole võrra oma likviidsussõltuvust oma Rootsi emapankadest, asendades seda kohalike deposiitidega. Laenu-deposiidi suhe püsib siiski kõrgemal 100 protsendist, mis viitab deposiitide puudujäägile. Seda saab katta kas emapankade või kapitaliturgudelt hangitud vahenditega.

Laenukasv on Eestis olnud mõõdukas, alates 2016. aastast on vähenenud ettevõtete laenukasv toonaselt 10 protsendilt 4 protsendile. Majapidamiste laenukasv on mõnevõrra kasvanud ning oli eelmise aasta suveks jõudnud 6 protsendini.

Komisjon märgib, et kuigi Eesti pangandussektori konstentratsioon on väga kõrge - üle 80 protsendi pangandusest kuulub kõigest kolmele suurpangale – ei ole olulisi märke ligipääsu piirangutest krediidile. Siiski märgib Komisjon, et Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõted (VKE) viitavad ebapiisavate tagatiste või garantiide olemasolu peamise takistusena leanusaamiseks 26 protsendil juhtudest. EL-i keskmine on poole madalam ehk 13 protsenti.

Eesti kapitaliturud on püsinud alaarenu ja ebalikviidsena. Tallinna börsi kapitalisatsioon on vähenenud kõigest 10 protsendile Eesti SKP-st ja kauplemismahud on vähenenud väga palju. Ka avalike esmaemissioonide (IPO) hulk on viimase kümne aastaga vähenenud.

Positiivsena toob Euroopa Komisjon välja koalitsiooni lubaduse tuua 2018. aastal börsile vähemusosalus Tallinna Sadamast ning Enefit Green.

Eestil puudub valitsuse võlakirjade turg ning kommertsvõlakirjade turg on vähearenenud. Baltimaade börside ühendamine on toonud kaasa positiivse harmoniseerimise kolme turu vahel.

Komisjon märgib, et kohaliku majanduse ja kapitalituru parandamiseks on vaja kohalike investorite abi. Eesti ettevõtted on liiga väikesed ning ei ole rahuvsvahelistele investoritele atraktiivsed. Samas on Eesti pensionifondid kogunud varasid 3,5 miljardi euro ulatuses, mis võrdub 16 protsendiga Eesti aastasest SKP-st.

Tingituna aga regulatsioonidest ja sobivate investeerimisvõimaluste puudumisest, on vähem kui 10 protsenti kohalike pensionifondide rahadest paigutatud Eestis paiknevatesse varadesse. Võrdluseks on euroalal pensionofondide varadest paigutatud kohalikule turule 59 protsenti võlakirja ja 43 protseni omakapitali varadest.

Eesti on teinud edusamme 96 protsendi EL-i soovituste osas

Raporti kohaselt teinud edusamme 96 protsendi Komisjoni poolt esitatud riigipõhiste soovituste osas (CSR).

Lähtudes mitmeaastasest CSR-ide rakendamise hinnangust on Eesti saavutanud vähemalt mõningast progressi 96 protsendi CSR-ide osas. 18 protsendil on Eesti teinud olulisi arenguid, seda eelkõige tööjõureformide osas, näiteks töövõimetusreformi kaudu.

Tööjõualalselt on Eesti saavutanud arenguid ka tööstiimulite suurendamisega, vähendades tööjõumakse, sealhulgas ka madalapalgaliste tulumaksu, ettevõtete tulumaksu, töötuskindlustusmaksete määrasid ning kaotanud erisoodustusmaksu tööga seotud õpingutelt.

Kuigi sooline palgalõhe püsib EL-i suurim, on valitsus rakendanud meetmeid vanematoetuse ja sellega seotud seadusandluse raames. Nende reformide tulemuslikkus on aga ebaselge.

Samuti on Eesti teinud märkimsiväärseid edusamme haridusevaldkonnas. Alates 2013. aastast on Eesti viinud ellu reforme kõrghariduse, erihariduse ja täiendõppe raames. Samuti on käimas koolireform, mille käigus muutub koolivõrk loogilisemaks, et kohaneda demograafiliste muutustega.

Eesti on elluviimas ka elukestvaõppe parandamisel ning kutsehariduse ja täiendõppe suurendamisel. Probleemiks on jätkuvalt suur väljalangevus, eriti kutsehariduskoolidest.

Komisjon toob välja ka Eesti haldusreformi, mis peaks suurendama kohalike omavalitsuste võimekust ning parandama teenuste kättesaadavust.

Eesti on võtnud kasutusele meetmeid teaduse ja innovatsiooni süsteemi parandamisel, kuid eriti erasektori ülimadal teadus- ja arendusinvesteeringute tase on Komisjoni hinnangul suureks mureks. Vähene teadmussiire avaliku sektori teadusvõrgustiku ja erasektori vahel ja ettevõtete piiratud tehnoloogiline võimekus vähendavad oluliselt Eesti innovatsioonialast võimekust.

Komisjon: Eesti majanduskasvu piduriks on madal tootlikkus

Eesti majanduskasv on Euroopa Komisjoni hinnangul tugev ning jääb järgnevatel aastatel üle 3 protsendi, kuid Eesti majanduse suurimaks probleemkohaks on produktiivsuse aeglane kasv.

Eesti majanduskasvu, mis jõudis statistikaameti andmetel mullu 4,9 protsendini, vedas investeeringute panuse erakordne kasv. Produktiivsuse kasv on Eestis küll viimasel ajal kiirenenud, kuid jääb poole võrra alla majanduskriisi eelsele tasemele ning aeglustub edaspidi uuesti aeglustuvate investeeringute tõttu veelgi, märgib Euroopa Komisjon oma 2018. aasta raportis Eesti kohta.

Tööjõuproduktiivsus on poole aeglasem kui kriisieelsel ajal ning jääb alla palgakasvule. Vahe produktiivsuse ja palgakasvu vahel küll vähenes eelmise aasta esimeses pooles. Samal ajal üleüldine investeeringutetaseme alanemine EL-i keskmisele viitab sellele, et kiire konvergeerumise periood on läbi.

Edaspidi peab Eesti kasutama oma piiratud ressursse produktiivsemalt, et säilitada majanduskasvu. Kuid liiga vähene innovatsioon ning erasektori teadus- ja arendustegevusinvesteeringute madal tase tekitab muret Eesti majanduse võimekuse osas suurendada teadmusintentsiivseid majandustegevusi.

Eesti majanduskasv aeglustub tänavu ja järgmisel aastal 3 protsendi lähedale, sest EL-i rahastatud investeeringud hakkavad vähenema. Kodumaine nõudlus püsib Komisjoni prognooside kohaselt kasvu peamise vedurina, tänavu peaksid kodumajapidamiste tarbimine kiiresti kasvama.

Inflatsioon, mis mullu oli 3,7 protsenti, langeb järgmisel kahel aastal samuti 3 protsendi ligi, sest rahvusvaheliste toormehindade kasv peatub ning aktsiisitõusud on edaspidi väiksemad kui viimastel aastatel.

Kuivõrd Eesti majandus on väga väike ning sõltuv rahvusvahelisest kaubandusest – väliskaubandus ulatub 80 protsendini SKP-st võrreldes EL-i keskmise 42 protsendiga – sõltub Eesti majanduskasv eriti konkurentsivõimest rahuvsvahelises kontektstis.

Eesti kuludepõhine konkurentsivõime on Euroopa Komisjoni hinnangul pidevalt vähenenud, sest tööjõupuudus ja palgakasv on oluliselt suurendanud tööjõukulude osakaalu ettevõtete kuludest.

Komisjoni raporti kohaselt on aga kuludepõhise konkurentsivõime pidevast vähenemisest hoolimata Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurenenud, mida väljendab ka viimased üheksa aastat püsinud jooksevkonto ülejääk, mis tähendab Eesti ettevõtete mitte-kulupõhise konkurentsivõime suurenemisele.

Eesti jooksevkonto ülejääk püsib järgnevatel aastatel 2 protsendi ligi SKP-st. See tuleneb peamiselt teenusteekspordist, mis on kasvanud kaubandusekspordist oluliselt kiiremini. Eesti neto rahvusvaheline investeerimispositsioon on seega majanduskriisi järgselt vähenenud toonaselt -79 protsendilt -37 protsendile.