"AK. Nädal" käis uurimas, kuidas kulgeb argielu Eesti väikesaarel ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Argielu väikesaarel, kust poodi või arstile minekuks on vaja kuidagi mandrile pääseda, võib mõnikord osutuda ületamatult raskeks. Halb ilm ja sõidukite streikimine võib saareelanikud vahel päevadeks muust tsivilisatsioonist ära lõigata. "Aktuaalne Kaamera. Nädal" käis uurimas, kuidas Manija põliselanikud keerulistes oludes hakkama saavad.

Võttegrupi esialgne plaan oli sõita Manijale sama hõljukiga, mis hetkel garaažis on ja hooldust ootab. Kuna kohalikud käivad üle oma autodega, siis otsustati samuti selle variandi kasuks - kui hõljuk on rivist väljas, siis muud võimalust kohalikel ei ole. Jää on praegu 25 sentimeetrit paks.

Manija hõljukijuht Evo Pull tunnistas, et ametlikku jääteed ei ole ja ei avata ka. "Ütleme, et kui ametlik jäätee avati, siis võõras rahvas on nii uudishimulik, et ei anna asu enam kohalikele. Nagu te teate, siin oli alles see õnnetuse värk, et ei ole siia vaja sellist ametlikku jääteed. Kõik, kes käivad, käivad omal riisikol."

Kui veebruari lõpus jäid Prangli elanikud ilmastikuolude tõttu saarel lõksu ja nemad toodi mandrile kaitseväe helikopteriga, siis Manilaiul nii ekstreemset olukorda ette tulnud ei ole. Munalaiu sadamast Manilaiule on vaid kilomeeter.

Suvel sõidab paat. Kihnu praam Virve teeb nädalas kolm korda vahepeatuse Manilaiul. Nii saab kohale viidud kõik suurem ja raskem kraam. Sel nädalavahetusel on aga Manilaiu liini sõidud keeruliste jääolude tõttu tühistatud.

"Oluline on, et kohalik omavalitsus aitaks leida need kõige õigemad lahendused, kaasa arvatud teha koostööd riigiga. Et vajadusel sobivaid kaatreid praegustes oludes kasutada, juhul kui see võimalik on. Või muid alternatiivseid hõljukeid, kui see tõesti võimalikuks osutub," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Perioodil, kui jää enam ei kanna ja paadiga veel navigeerida ei saa, ongi ainus võimalus saarelt liikuma saada hõljukiga. Kaheksa inimest mahutav hõljuk sõidab saare ja mandri vahel iga päev.

Hõljukijuht Evo Pull tunnistas, masin on juba 10 aastat vana ja amortiseerunud. See tuleks lähiajal uue vastu välja vahetada, uue hõljuki peaks hankima Pärnu linn, mille koosseisu Manilaid alates selle aasta algusest kuulub.

"Eks saare inimestele tuleb samasugune elukeskkond tagada nagu igal pool mujal. Linna bilansis on nüüd saarega ühendust pidav paat kui hõljuk kui ka meie haldusteenistuse palgal on paadijuhid, mida paljudes omavalitsustes tõenäoliselt ei ole," rääkis Pärnu abilinnapea Siim Suursild.

Pärnu saab saarelise erisuse toetust 22 500 eurot aastas, millele lisandub 43 000 eurot transpordi korraldamiseks. Kogu see raha kulubki paadijuhtide palkadeks ja kütuse ostmiseks. Uue hõljuki eest tuleks linnal aga välja käia suurusjärgus 150 000 eurot.

Manilaid on pea kahe ruutkilomeetri suuruse pindalaga. Rahvastikuregistri andmetel on sinna sisse kirjutatud 50 inimest. Alaliselt elab saarel aga 27 inimest.

Manilaiul Riida turismitalu pidav saarevaht Ülle Tamm on seal elanud 30 aastat ja elutingimuste üle ei kurda. Saarel kinni olemist tema sõnul eriti tihti ette ei tule.

"Lihtsalt vahest on nii, et ilmast sa jagu ei saa, kõigest muust võid sa ju läbi närida. No kui ikka on torm, tuisk ja ikka väga rasked ilmastikutingimused, siis saare inimesel on ikka mitme nädala toiduvaru olemas ja see ei ole mingi probleem tegelikult," selgitas ta.

Saarel pole kauplust ja Manija rahvas käib mandril Munalaiu sadamast kolme kilomeetri kaugusel Pootsis poes.

Pootsi poodi pidanud Valdur vedas aastaid enda initsiatiivil Manija rahvast poodi. Nädal tagasi läks mees aga manalateed. Saarerahvas on nüüd mures, kas Valduri perel on jaksu ja tahtmist seda poodi edasi pidada.

Reedel, peremehe matusepäeval oli Pootsi kauplus suletud. Lähimad poed on 15 kilomeetri kaugusel Tõstamaal ja paarikümne kilomeetri kaugusel Lindil.

Kuid vaatamata nendele ootamatustele, mis saareelu iga päev endaga kaasa toob; vaatamata sellele, et elanikkond vananeb ja noori on väikesaartele keeruline meelitada, sest pole tööd ega koole ja lasteaedu; vaatamata kõigele usuvad manijalased ise, et elu saarel välja ei sure.

"See puhas õhk tõmbab siin rohkem. Ei hirmuta üldse, sest siin on rahulikum. Suvel on ilus, miljoni vaade," tunnistas hõljukijuht Pull.

"Kõige tähtsam, et oleks transport igal aastaajal. Et seesama laev sõidaks, et see hõljuk töötaks ja sõidutaks meid, kui on kehvad jäätingimused. Et kui ei saa jala, vahepeal on vett ja sulajääd, siis hõljuk väga hästi päästab meid. Ja kui meil on elekter kogu aeg, siis tõsi ta on, et ei olegi nagu väga häda," märkis saarevaht Ülle Tamm.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: