Eelmise aasta kevadel ütles Trump, et Põhja-Korea noor liider peab olema päris tark, kui ta suudab 27-aastasena hakkama saada kõikide nende võimuahnete kindralitega. Lisaks ütles ta 1. mail Bloombergile, et tal oleks au Kim Jong-uniga kohtuda, kui vaid tingimused oleksid õiged.

Riigijuhtide sõnasõjas ei jäänud see mõte kõlama, sest rakettide lennutamine ja Washingtoni ametlik seisukoht jätta välistamata sõjaline vastus olid palju murettekitavamad ja ka tähelepanu püüdvamad.

15. mail hoiatas Trump Reutersile antud intervjuus, et konflikt ei pruugi olla kaugel ning et strateegilise kannatlikkuse periood on lõpusirgel. Suvi ei toonud jahutavaid tuuli, hoopis vastupidi. ÜRO uued sanktsioonid ja USA kehtestatud reisipiirangud õhutasid Pyongyangi vastulausetele, milles lubati "tuhandekordselt kätte maksta jälkide kuritegude eest, mida USA on teinud Põhja-Koreale". Ehk siis võimaliku sõja tuuled puhusid aina tugevamalt.

"Põhja-Korea ei peaks enam ähvardama USA-d. Nad saavad tuld ja raevu, mida maailm pole varem näinud. Ta on olnud väga ähvardav ning saavad vastu tuld, raevu ja jõudu, mida maailm pole varem näinud," märkis Trump näiteks 8. augustil.

3. septembri tuumakatsetusega näitas Põhja-Korea, et ähvardamine ei ole tühipaljas sõnakõlks. Sõjasõnelemine jätkus septembri lõpus, kui ÜRO peaassambleel, teiste riigijuhtide silme ees, salvas Trump nii nagu oskas. "USA on võimas ja kannatlik, kuid kui on vaja kaitsta end ja oma liitlasi, siis pole meil muud valikut kui Põhja-Korea hävitamine. Raketimees on enesetapumissioonil nii enda kui oma režiimi jaoks," rääkis ta.

Kim Jong-un vastas, et sooviks heal meelel rahustada "meeltesegaduses nõdrameelset" Trumpi tulega. Vastusäuts oli, et "Kim on oma rahvast näljutav hull". Ja loomulikult ei saa unustada väljendit, et kui ühel on tuumanupp, siis teisel on suurem.

Retoorika muutus aastavahetusel, kui Põhja-Korea liider teatas valmisolekust saata taliolümpiamängudele esindusmeeskond, kes võistleks koos lõunanaabritega ühise lipu all. Kuigi ühine jäähoki naiskond kaotas kõik mängud, ei kadunud positiivne õhkkond. Lõuna-Korea president Moon Jae-in otsustas seda ära kasutada.

"Lõuna-Korea president ütles oma kirjalikus avalduses president Trumpile, et kavatseb saata erisaadiku Põhja-Koreasse, sest sai kirjaliku kutse Kim Jong-unilt Põhja-Korea kõrgetasemelise delegatsiooni visiidi ajal," kommenteeris siis Lõuna-Korea ühinemisministeeriumi pressiesindaja.

Eelmise nädala algul Kimiga kohtunud Lõuna-Korea delegatsioon oli hoolega valitud. Ameeriklasi hästi tundev riiklik julgeolekunõunik Chung Eui-yong juhtis kümneliikmelist delegatsiooni. Kim soovis ajalugu teha, teatas riiklik uudisteagentuur. Ja positiivne teade, mis annab võimaluse ajaloosse jääda, tuli.

"Lõuna- ja Põhja-Korea korraldavad kolmanda tippkohtumise Panmunjomis aprilli lõpus. Selleks korraldame töögruppide kohtumisi," kinnitas Chung.

Kuid palju tähtsam sõnum oli Chungil portfellis, mille ta viis kohe edasi Washingtoni.

"Kim lubas, et Põhja-Korea hoidub tuuma- ja raketikatsetustest. Ta mõistab, et Lõuna-Korea ja USA rutiinne sõjaväe õppus toimub. Ja ta väljendas valmisolekut kohtuda president Trumpiga niipea kui võimalik. President Trump tänas kokkuvõtte eest ja ütles, et kohtub Kim Jong-Uniga mais, et saavutada kestlik tuumavabastus," teatas Chung Washingtonis.

Algselt reageeriti kohtumise ideele vaat et tõrjuvaltki ja Washingtoni ametnikud hakkasid rõhutama tingimuste tähtsust, kuid Trump oli igati rahul oma maksimumsurve poliitikaga.

"Paljud arvasid, et meie eesmärk on sõda. Kuid järsku nad tulid ja avaldasid soovi kohtuda ning ükski rakett ei lenda enam ja nad tahavad tuumarelvadest vabanemist. Keegi polnud seda kuulnud ega mõelnudki sellele, aga nad on valmis seda kaaluma. Kes teab, mis juhtub. Ma võin kohtumiselt kiiresti lahkuda või me istume maha ja loome parima leppe maailma ja kõikide riikide, sealhulgas Põhja-Korea heaks. Ma loodan, et nii läheb," rääkis Trump kampaaniaüritusel.

Nädalavahetusel tuli välja Trumpi ja tema ametnike erimeelsus. Kui Trump ütles, et Kimiga on tore kohtuda, siis CIA juht Mike Pompeo ja rahandusminister Steve Mnuchin rõhutasid, et kokkusaamiseks on vaja täita teatud tingimusi.

"Pean seda naljakaks, et presidenti on aasta jooksul kritiseeritud kui liiga agressiivset ja nii mõnigi on soovitanud diplomaatiat. Nüüd on käes olukord, kus president kasutab diplomaatiat, kuid me ei loobu maksimumsurvest. Siin on oluline vahe. Sanktsioonid jäävad alles, kaitsepositsioon on endiselt sama. Seega president istub maha ja vaatab, kas saab leppe tehtud," selgitas Mnuchin.

"Saavutasime eelmiste administratsioonidega võrreldes palju rohkem. Esiteks, kokkulepe peatada tuumarelva ja raketiprogrammi katsetused ehk asjad, millega nad oleksid võimelised piiri ületama. Teiseks, ta lubas meil jätkata ühisõppustega poolsaarel ja sellega on aastakümneid probleeme olnud. Ja lisaks nõustus ta läbi rääkima poolsaare tuumavabaks muutmiseks," rõhutas omakorda CIA juht Pompeo.

USA ja Põhja-Korea liidrid pole kunagi omavahel otse suhelnud. Tõsi, esimene endine USA president, kes ametlikult Põhja-Korea rajaja Kim Il-sungiga kohtus, oli Jimmy Carter aastal 1994 ning seda peavad mõned vaatlejad kunagise tuumadesarmeerimise kokkuleppe alguseks.

Saates kommenteeris teemat ka ERR-i korrespondent USA-s Maria-Ann Rohemäe.