Tallinnas kultuurikatlasse metsanduse arengukava rahvakoosolekule suundujaid tervitas Vabaerakonna miiting, kus lisaks protestile koguti allkirju kõikidele Eestimaa metsadele pühendatud manifestile, kus muuhulgas nõutakse kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni raielimiidiks kuus miljonit tihumeetrit aastas praeguse 11 miljoni asemel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Raiemahtude vähendamise poolt on ka kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

"Et oleks võimalik paremini kaitsta meie kaitsealasid, millele raiesurve suureneb; meie looduslikke pühapaikasid, millele juriidiline kaitse puudub; meie inimeste kodumetsasid, seal teistsuguste metsahüvede saamist - see on põhjus, miks on vaja raiemahtusid alandada, mitte raiemahtude alandamine kui selline ei ole meie eesmärk," selgitas liikumise Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli.

Eesti Metsa Abiks kavatseb lähiajal avalikustada idee, kuidas saaksid metsa säästmisest huvitatud inimesed ühiselt metsamaad kokku osta. Kuigi raiemahud aastateks 2021-2030 on üks kõige olulisemaid vaidluskohti arengukavas, tuleb esmalt üheselt paika panna põhimõisted - alustades sellest, mis on mets.

"Raiemahud on ikkagi vahend, millegi teenistuses. Kõige huvitavam protsess on see, et me peame uuesti küsima endalt, mida me metsast tahame ja neid asju võib olla hästi palju ja hästi erinevaid ja palju on neist võimalik koos saavutada ja mõningaid teiste arvelt ja nende keeruliste juhtumite puhul, kus üks asi tuleb teise arvel, seal peame tegema valikuid," nentis Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus.

Selleks, et lähtuda arengukava koostamisel teaduspõhisusest, tellib keskkonnaministeerium mitmeid uuringuid. Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas, et arengukava on kompromiss.

"Loomulikult kõlab see väga idealistlikult ja seda on keeruline saavutada, aga meil on selleks väga pikk aeg. Juba ainuüksi lähteülesande sõnastamiseks oleme pannud pika tähtaja, alles oktoobris me plaanime, et mina keskkonnaministrina esitan selle lähteülesande valitsusele kinnitamiseks ja sealt edasi koostatakse arengukava, mille kokkuvõttes kinnitab riigikogu, rahva valitud esindaja," rääkis Kiisler.

Arengukava valmimisest ülevaate andmiseks on kavas korraldada paar suurüritust aastas.