Huvigruppide ootused metsanduse arengukavale on üksteisest kaugel ({{commentsTotal}})

Eesti metsa olevik ja tulevik on juba mõnda aega tekitanud teravat poleemikat. Järgmise kahe aasta jooksul peab Eesti ühiskond kokku leppima, milline näeb välja Eesti metsandus järgmisel kümnendil. Alanud on metsanduse arengukava arutelud, kus huvigruppide soovid on üksteisest väga kaugel.

Arutelud aastateks 2021-2030 kehtiva metsanduse arengukava üle tulevad tulised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Arvamused on üsna kaugel üksteisest, eriti, mis puudutab raiemahtu, aga ka see, mis puudutab metsa teenuseid, metsa kasutamist," tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler.

Arengukava üllaks eesmärgiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri hinnangul on väga oluline, et arengukavas oleks sees ka tihumeetrites mittemõõdetavad väärtused.

"Kultuuriline ja sotsiaalne aspekt on siiani täitsa puudu olnud ja ökoloogiline on selgelt alaesindatud. Hästi lihtne on taandada seda arutelu raiemahu peale. Soovitan kõigil hoida silm lahti. Tegemist on ühe olulisema debatiga üldse," rääkis Tüür.

Arengukava koostamisel on nõu ja jõuga abiks metsandusnõukogu, kus aga pole esindatud kõik metsandusega seotud huvigrupid.

13. märtsil toimub keskkonnaministeeriumis arengukava koostamist selgitav koosolek ja seal saavad soovijad sõna sekka öelda. Arengukava aluseks on praegu valmimisjärgus olevad uuringud.

"Uuringud näiteks sellistel teemadel, milline on lageraiete mõju meie looduslikule mitmekesisusele või millised meie metsavarud on, kui õigesti me neid hindame," rääkis Kiisler.

"Ma väga loodan, et ülikoolide teadlased suudavad siin koostööd teha ja nendes uuringutes omavahel kokku leppida, sest väga raske on ju meil, lihtinimestel kokkuleppele jõuda kui teadlased omavahel on tõsistes vaidlustes ja hindavad neid mõjusid erinevalt," lisas ta.

Eesti erametsas on pea 113 000 metsaomanikku, kelle katuseorganisatsioon Erametsaliit loodab, et uues arengukavas arvestatakse metsaomanikega senisest rohkem ja näiteks looduskaitselised piirangud majandusmetsas omanikule kompenseeritakse.

"Meie jaoks on oluline see, et metsaomanikul säiliks õigus otsustada oma tegevuse ja omandi üle. See on üks teema, mis võiks olla uues arengukavas selgemalt välja toodud ja lahendatud," selgitas Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: