Töörühmade ettepanekud metsanduse arengukavva on olnud vastandlikud ({{commentsTotal}})

Foto: Rando Kall/RMK

Eesti praeguseks suurimaks ühiskondlikuks kokkuleppeks on nimetatud metsanduse arengukava, eelkõige on küsimus selles, kui palju tohiks metsa raiuda. Töörühmadel on olnud keeruline arengukavasse tehtud ettepanekute osas üksmeelt leida.

Eesti metsade kasutamise ja tulevikusuundi kokku leppiv töörühm on koos käinud kolmel korral ja neli töörühma, sotsiaal-, majandus-, kultuuri ja ökoloogia valdkondades on sõnastanud peamised lahendamist vajavad probleemid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et kuigi arengukava kinnitab metsanduse prioriteedid järgmiseks kümnendiks, seatakse eesmärke tunduvalt kaugemale, isegi aastani 2100.

"Sisulisi probleeme toodi samamoodi välja nendes eesmärkides, et peaks seadma kõikidele mõistetavalt metsa kasutamise ja metsa kaitsmise mahud, et meil oleks pikalt teada, milline on ühiskonna ootus ja reaalne vajadus, palju me peame metsi kaitsma ja palju on võimalik jätta majandusmetsadeks," rääkis Lamp.

Nelja töörühma ettepanekud on olnud tihti üksteisega vastuolus ja üksmeele leidmine keeruline. Siiski on praeguseks iga töörühm jõudnud kokkuleppele oma valdkonna kolmes suuremas probleemis.

"Kõige vastuolulisem on kindlasti olnud majandusrühm ja ökoloogiarühm, aga ma leian, et on väga tähendusrikas, et kui käis probleemide prioritiseerimine, siis kõige rohkem punkte kogus ökoloogia probleem sellest, et üleraie kahjustab meie elurikkust," selgitas Eesti Metsa Abiks liige Linda Mari Väli.

Tegelikult pole raiemahtude võimalikest numbritest veel räägitudki. Eestimaa Looduse Fond (ELF) seisab arengukavas vanade loodusmetsade säilimise eest.

"Opereeritakse palju sellega, et justkui kaitsealust metsa oleks hästi palju, aga kui me räägime vanast loodusmetsast, siis see kaks protsenti on väga hirmuäratav ja järjest väheneb nii era- kui riigimetsas," ütles ELF_i juht Tarmo Tüür.

Metsanduse arengukava valmimisse saab panustada iga huviline ja selleks on keskkonnaministeeriumi kodulehel kirjas vajalikud kontaktid. Aasta lõpuks koostab keskkonnaministeerium valitsusele ettepaneku arengukava koostamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: