Metsakaitsja: arengukava ettevalmistamisel ei suudeta era- ja riigimetsa eraldi käsitleda
Eesti metsanduse arengukava ettevalmistuse põhiprobleem on praegu selles, et siiani pole suudetud käsitleda riigimetsa ja erametsa eraldi, ütles kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks esindaja Indrek Vainu.
Praegu käib Eesti metsanduse arengukava koostamine aastaks 2030, mille eesmärk on jõuda ühiskondlikule kokkuleppele metsade jätkusuutlikuks majandamiseks.
Indrek Vainu kinnitas "Esimeses stuudios", et Eesti Metsa Abiks esitatud punkte on arengukava ettevalmistavasse ossa sisse pandud, samas on ka sellised teemasid, mis sinna ei jõudnud või mida sealt välja ei võeta.
"Oli ka hetki, kui ütled uuesti, siis ütled uuesti ja ütled kolmandat korda ja ei lähe keskkonnakaitse sinna sisse või ei tule mõni sõna, näiteks biomajandus, mis võib tähendada lihtsalt ka puidurafineerimist, sealt kuidagi välja. Neid hetki oli. Samas oleme saanud sisse osaliseks, kodanikuühiskond on esindatud, keskkonnakaitsjad on esindatud," rääkis ta saates.
Keskkonnaministeeirumi asekantsler Marku Lamp tunnistas, et erimeelsusi arengukava koostamise ettevalmistuste käigus veel on, samas on tema sõnul neid alles jäänud vähe. "Neid probleeme, mis jäid tõesti erimeelsustega sinna paberisse, on 101-st alla kümne. 90 protsenti ja rohkem on suudetud väga hästi koos tööd teha," sõnas ta.
Vainu rääkis, et Eestis on väga palju puidutööstuse huvigruppe, kes on seljad kokku pannud ja seisavad selle eest, et raiemahud grammigi ei alaneks. Põhiline probleem on arengukava ettevalmistuses aga olnud tema hinnangul see, et era- ja riigimetsa käsitletakse koos.
"Kui rääkida sellest, millised on põhilised probleemid, siis on võib-olla see, et metsanduse arengukava ettevalmistuse osa ei ole veel käsitlenud, suutnud käistleda riigimetsa ja erametsa eraldi. Neid üritatakse koos käsitleda. Kui laiemalt võtta, siis riigimets on ju meie kõigi mets, 0,9 hetkarit on ikkagi igaühel oma metsa Eestis kuskil. Siin võiks olla kodanikuna sõna suurem," rääkis ta.
Lambi sõnul täna juba natuke vaadatakse riigi- ja erametsa eraldi. "Riigmetsa majandajale on seatud täiendavad kohustused kohalikke kogukondi kaasata, kus on kõrgema või suurendatud huviga alad. Sellised kohustused on küll hiljaaegu tulnud, varem oli see hea tava," selgitas ta.
"Kindlasti erisusi on riigimetsade ja erametsade vahel. Selles arengukava protsessis on mõned välja toodud, kuidas paremini planeerida riigimetsade kasutamist," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael