Sel nädalal Eestisse jõudnud 18 süürlast on viimased kvoodipagulased, keda Eesti Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu võtab. Siseministeeriumi pressiesindaja kinnitas BNS-ile, et nüüd on kõik esimese rändekava alusel vastu võetavad kvoodipagulased Eestisse jõudnud ning rohkem Eesti selle kava alusel inimesi vastu ei võta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNS-ile, et töötavate kvoodipagulaste arv muutub pidevalt. Ministeeriumi andmetel töötab või on seotud ettevõtlusega kümme täiskasvanud kvoodipagulast. Lisaks on täiskasvanud kvoodipagulaste seas ka neid, kes jätkavad haridusteed kõrgkoolis.

Tööl käivad kvoodipagulased on peamiselt rakendust leidnud teenindusvaldkonnas. Raagi sõnul peavad kvoodipagulased näiteks nõudepesija, koka, abikoka, autopesula teenindaja, mööbli kokkupanija ameteid. Raag lisas, et paljud kvoodipagulased on seadnud eesmärgiks asutada tulevikus oma toitlustusettevõte.

Kokku võttis Eesti Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu 206 inimest, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Sotsiaalministeeriumi andmetel ei viibi neist Eestis 88 inimest.

Viimased esimese rändekava alusel vastuvõetud kvoodipagulased jõudsid Eestisse sel nädalal.

Eesti lubas Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava raames Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 inimest, sealhulgas Türgist oli Eesti valmis vastu võtma kokku kuni 160 inimest. Kõik kuus seni Itaaliast Eestisse ümber paigutatud inimest on pärit Eritreast. Eestisse saabunud kvoodipagulastest on 98 täiesealised ja 108 lapsed.

Euroopa Komisjon tegi mullu 27. septembril ettepaneku asustada 2019. aasta oktoobrist ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Valitsus otsustas asustada Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest, see tähendab kokku 80 inimest. Seega võtab Eesti kahe rändekava alusel vastu kuni 286 pagulast.

Kvoodipagulased elavad üheksas omavalitsuses

Eestisse saabunud kvoodipagulased elavad üheksas kohalikus omavalitsuses, samas elab poolsada kvoodipagulast varjupaigakeskustes.

Raag ütles BNS-ile, et Euroopa Liidu 2015. aasta ümberasustamise ja –paigutamiskava raames Eestisse vastu võetud rahvusvahelise kaitse saajad elavad praeguse seisuga üheksas kohalikus omavalitsuses ning kõige enam elab EL-i rändekava raames vastu võetud inimesi Tallinnas.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eesti-siseselt elupaika vahetanud neli perekonda või üksikut inimest. Raagi sõnul on kvoodipagulased kolinud Haapsalust Tallinnasse ja Tartusse ning Kundast Tallinnasse.

Raag nentis, et ministeeriumil ei ole seni õnnestunud leida elupaika neile kvoodipagulastele, kes paigutati ajutiselt Vao või Vägeva varjupaigakeskusesse.

Veebruari lõpu seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 33 juba Eestis varjupaiga saanud inimest. Sel nädalal jõudis Eestisse kolm Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda, neis on kokku 18 liiget. Ka need perekonnad suunati elama varjupaigakeskustesse.