Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles BNS-ile, et nagu ka kõik ülejäänud Eesti alalised elanikud, on Eestisse tagasi saadetavad rahvusvahelise kaitse saajad seotud omavalitsusega, kuhu nad on rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud.

"Kui nad on Eestist eemal viibimise ajal jäänud ilma oma eluruumidest, siis riik neid teistkordselt eluaseme leidmise ja sellega seotud kulude katmisega ei toeta. Kuni uue eluaseme leidmiseni on neil õigus vältimatule sotsiaalabile, mida pakub kohalik omavalitsus," sõnas Üprus-Tali.

Ta selgitas, et rahvusvahelise kaitse saajal on seaduslikult õigus olla Eestist eemal poole aasta jooksul 90 päeva. Juhul kui ta on selle tähtaja ületanud, siis lõpetatakse talle igasuguste riigi poolt ette nähtud toetuste maksmine.

"Eestisse naasmisel on võimalik toetuste saamist jätkata, kuid selleks on vaja pöörduda vastava ameti poole. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus kohaliku omavalitsuse vajaduspõhisele abile. Samuti on neil jätkuvalt õigus saada tugiisikuteenust, eesti keele õpet ning tõlketeenust seadusega ette nähtud mahus," sõnas Üprus-Tali.

Üks perekond kolmest kvoodipagulaste perest, kellele Saksamaa ametivõimud määrasid riigist lahkumise tähtaja, on praeguseks Eestisse tagasi tulnud. Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul tuli perekond Eestisse tagasi märtsi teises pooles. Neljaliikmeline perekond lahkus Eestist möödunud aastal.

Tegemist on ühega kolmest Eestis rahvusvahelise kaitse saanud kvoodipagulaste perekonnast, kellele Saksamaa määras riigist lahkumise tähtaja.