Sel nädalal saabus Eestisse Türgist kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda, ütles BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Ühes perekonnas on viis ja teises kuus liiget. Mõlemad perekonnas koosnevad vanematest ja nende lastest. Perekonnad paigutati elama Vao keskusesse.

Ka saabusid sel nädalal Itaaliast Eestisse kaks Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägeva keskusesse.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul on kõigil jaanuaris Eestisse jõudnud täiskasvanud kvoodipagulastel peamiselt põhiharidus ning neil on ka töökogemus.

Tegemist on esimeste tänavu Eestisse jõudnud kvoodipagulastega.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 188 inimest, neist 41 Türgist ja kuus Itaaliast. Kõik kuus seni Itaaliast Eestisse ümber paigutatud inimest on pärit Eritreast.

Umbes pooled kvoodipagulastes ei viibi Eestis.

Korteripuuduse tõttu paigutatakse kvoodipagulased Vaosse ja Vägevale

Kuna üüriturult pole sobivaid kortereid leida, on sotsiaalministeerium viimaselt ajal pannud Eestisse saabunud kvoodipagulased elama Vao ja Vägeva pagulaskeskustesse.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles BNS-ile, et ministeeriumil lõppes aasta lõpus kinnisvarapartneriga sõlmitud leping ning pärast seda on kvoodipagulastele elamispindade leidmisega tegelenud ministeerium.

Ta tõdes samas, et viimasel poolaastal on elamispindade leidmine kujunenud oodatust keerulisemaks ning üüriturult pole leitud sobilikke kortereid. Kuna seaduse järgi on rahvusvahelise kaitse saajat võimalik paigutada sobiva elamispinna leidmiseni Vao või Vägeva keskusesse, siis seda on ministeerium ka teinud.

"Edasiste plaanide väljatöötamiseks ootame ära Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohad Euroopa Komisjoni rände tegevuskava ja ümberasustamise kohta aastatel 2018-2019 ning pärast seda saab paika panna konkreetsema plaani, kuidas lahendada siia rändekava alusel saabuvate põgenike majutusküsimus," sõnas Üprus-Tali.

Detsembri keskel jõudis Euroopa Liidu rändekava alusel Itaaliast Eestisse neli Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägeva majutuskeskusesse. Eelmisel nädalal saabus Eestisse  Euroopa Liidu rändekava alusel kümneliikmeline Süüriast pärit pagulaspere. Oktoobris saabus Türgist Eestisse kümneliikmeline Süüriast pärit pagulasperekond. Perekond paigutati esialgu elama Vägeva keskusesse.

Kaks kvoodipagulast ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja

Eelmisel nädalal täitus kahel Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse saabunud kvoodipagulasel täis väljaspool Eestit viibimise tähtaeg.

Jaanuari alguses täitus 90 päeva kahel süürlasel, kes saabusid Eestisse 2016. aasta juunis Kreekast, sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Jaanuari alguse seisuga on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 87 inimest.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Saabudes oli perekonnas viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Seega on Eestist lahkunud kokku 92 siia saabunud kvoodipagulast.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega.

Eesti loeb Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava täidetuks ning selle kava alusel rohkem inimesi Eestisse ümber ei paigutata ega asustata. Samas menetletakse praegu menetluses olevate kvoodipagulaste toimikud lõpuni. Detsembri lõpu seisuga oli menetluses kokku 50 kvoodipagulase toimikud: kuus Itaalias ja 44 Türgis. Seega on praeguse seisuga menetlusse jäänud veel kuni 33 Türgis ja kuni nelja Itaalias asuva kvoodipagulase ehk kokku 37 inimese toimikud.

Euroopa Komisjon tegi tänavu 27. septembril ettepaneku asustada 2019. aasta oktoobrist ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Valitsus otsustas asustab Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest, see tähendab kokku 80 inimest.

Seega võtab Eesti Euroopa Liidu rändekava raames aastatel 2015-2019 vastu kuni 305 põgenikku.