Eestisse saabus EL-i rändekava alusel 13 pagulast Türgist ja Itaaliast ({{commentsTotal}})

{{1515678720000 | amCalendar}}
Eestisse paigutatud pagulastest olid 2017. aasta lõpus välismaale lahkunud pooled.
Eestisse paigutatud pagulastest olid 2017. aasta lõpus välismaale lahkunud pooled. Autor/allikas: ERR

Eestisse saabus nädalal Euroopa Liidu rändekava alusel kokku 13 kvoodipagulast, neist 11 on pärit Süüriast ja kaks Eritreast.

Sel nädalal saabus Eestisse Türgist kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda, ütles BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Ühes perekonnas on viis ja teises kuus liiget. Mõlemad perekonnas koosnevad vanematest ja nende lastest. Perekonnad paigutati elama Vao keskusesse.

Ka saabusid sel nädalal Itaaliast Eestisse kaks Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägeva keskusesse.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul on kõigil jaanuaris Eestisse jõudnud täiskasvanud kvoodipagulastel peamiselt põhiharidus ning neil on ka töökogemus.

Tegemist on esimeste tänavu Eestisse jõudnud kvoodipagulastega.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 188 inimest, neist 41 Türgist ja kuus Itaaliast. Kõik kuus seni Itaaliast Eestisse ümber paigutatud inimest on pärit Eritreast.

Umbes pooled kvoodipagulastes ei viibi Eestis.

Korteripuuduse tõttu paigutatakse kvoodipagulased Vaosse ja Vägevale

Kuna üüriturult pole sobivaid kortereid leida, on sotsiaalministeerium viimaselt ajal pannud Eestisse saabunud kvoodipagulased elama Vao ja Vägeva pagulaskeskustesse.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles BNS-ile, et ministeeriumil lõppes aasta lõpus kinnisvarapartneriga sõlmitud leping ning pärast seda on kvoodipagulastele elamispindade leidmisega tegelenud ministeerium.

Ta tõdes samas, et viimasel poolaastal on elamispindade leidmine kujunenud oodatust keerulisemaks ning üüriturult pole leitud sobilikke kortereid. Kuna seaduse järgi on rahvusvahelise kaitse saajat võimalik paigutada sobiva elamispinna leidmiseni Vao või Vägeva keskusesse, siis seda on ministeerium ka teinud.

"Edasiste plaanide väljatöötamiseks ootame ära Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohad Euroopa Komisjoni rände tegevuskava ja ümberasustamise kohta aastatel 2018-2019 ning pärast seda saab paika panna konkreetsema plaani, kuidas lahendada siia rändekava alusel saabuvate põgenike majutusküsimus," sõnas Üprus-Tali.

Detsembri keskel jõudis Euroopa Liidu rändekava alusel Itaaliast Eestisse neli Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägeva majutuskeskusesse. Eelmisel nädalal saabus Eestisse  Euroopa Liidu rändekava alusel kümneliikmeline Süüriast pärit pagulaspere. Oktoobris saabus Türgist Eestisse kümneliikmeline Süüriast pärit pagulasperekond. Perekond paigutati esialgu elama Vägeva keskusesse.

Kaks kvoodipagulast ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja

Eelmisel nädalal täitus kahel Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse saabunud kvoodipagulasel täis väljaspool Eestit viibimise tähtaeg.

Jaanuari alguses täitus 90 päeva kahel süürlasel, kes saabusid Eestisse 2016. aasta juunis Kreekast, sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Jaanuari alguse seisuga on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 87 inimest.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Saabudes oli perekonnas viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Seega on Eestist lahkunud kokku 92 siia saabunud kvoodipagulast.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega.

Eesti loeb Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava täidetuks ning selle kava alusel rohkem inimesi Eestisse ümber ei paigutata ega asustata. Samas menetletakse praegu menetluses olevate kvoodipagulaste toimikud lõpuni. Detsembri lõpu seisuga oli menetluses kokku 50 kvoodipagulase toimikud: kuus Itaalias ja 44 Türgis. Seega on praeguse seisuga menetlusse jäänud veel kuni 33 Türgis ja kuni nelja Itaalias asuva kvoodipagulase ehk kokku 37 inimese toimikud.

Euroopa Komisjon tegi tänavu 27. septembril ettepaneku asustada 2019. aasta oktoobrist ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Valitsus otsustas asustab Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest, see tähendab kokku 80 inimest.

Seega võtab Eesti Euroopa Liidu rändekava raames aastatel 2015-2019 vastu kuni 305 põgenikku.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: