Balticconnector läheb Eleringile maksma ligi 135 miljonit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Balticconnectori trass Autor/allikas: Euroopa Komisjon

Hiljuti valitsuselt Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori hoonestusõiguse saanud Elering investeerib projekti lähiaastatel 135 miljonit eurot, millest 98 miljonit tuleb Euroopa Liidu vahenditest.

Balticconnectori gaasiühenduse ehitamiseks käivitas ettevõtte 2017. aastal hanked nii merealuse osa kui ka maapealsete rajatiste ehitamiseks. Merealuse torude ostu hankega jõuti eduka pakkuja valimiseni.

Eesti poole maismaa osa ehitaja peaks samuti veel käesoleva kuu jooksul selguma. Balticconnectori ühendus tervikuna peaks gaasituru käsutusse jõudma 2020. aastaks.

Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on kaks miljardit kuupmeetrit ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 kuupmeetrit.

Eelprojekti kohaselt on avamere torujuhtme läbimõõt 635 mm ja kogupikkus 77 kilomeetrit.

Gaasitoru enda läbimõõt on 508 mm, seinapaksus 15,9 mm. Toru sisepind kaetakse hõõrdumise vähendamiseks ja voolutingimuste parandamiseks 0,1 mm paksuse epoksüüdpõhise materjaliga.

Toru välispind kaetakse esmalt korrosioonivastase 3,5 mm paksuse kolmekihilise polüteenkattega ning seejärel 40–60 mm paksuse betooniga. Kokku on toru läbimõõduks koos kattekihtidega 635 mm.

Avamere toru paigaldatakse merre laeva abil, mis on kas ankrus või dünaamiliselt positsioneeritud ning sõltuvalt aluse valikust toetavad seda puksiir, alus, mille peal on torud, ning vaatlusalused.

Torujuhe koosneb umbes 12 meetri pikkustest lõikudest, mis ühendatakse omavahel laeval keevitamise teel.

Et laevaliiklus toru paigaldamist minimaalselt segaks, luuakse paigalduslaeva ümber 1,5 kilomeetri ulatuses eraldustsoon, kuhu ei lubata ehitusperioodil volitamata laevaliiklust, sealhulgas kalalaevu.

Kuna toru paigaldus toimub Soome lahes, on paigaldustegevus kõrgendatud tähelepanu all seoses merepõhjas leiduva sõjamoona, tünnide ja vrakkide tõttu.

Nord Stream gaasitorud, millest esimene läks käiku novembris 2011 ja teine oktoobris 2012, ristuvad kavandatava Balticconnector gaasitoruga.

Nord Stream gaasitorule kavandatakse laiendust veel kahe toru näol. Kui Nord Streami projekt kulgeb plaanipäraselt, ei toimu ehitustööd Balticconnectoriga samal ajal.

Sonaruuringud tuvastasid ehitusalal kolme meremiili laiuses tsoonis kuni tosin laevavrakki, kuid otseselt gaasitoru trassil ei leidunud mitte ühtegi vrakki.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: