Elektrivõrgu ühtlustamine Euroopaga maksab Eesti pinnal ca 150 miljonit ({{commentsTotal}})

Balti riigid esitavad Euroopa Komisjonile sügisel taotluse rahastada elektrivõrgu Kesk-Euroopaga ühtlustamist, kuid selleks tuleb hiljemalt juunis saavutada riikidevaheline poliitiline kokkulepe.

Praegu vaieldakse, kas sünkroniseerimine toimub olemasoleva Leedu-Poola ühenduse kaudu või lisatakse sellele ka teine ühendus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uurimistööd tehniliste lahenduste ja tasuvuse osas kulgevad graafikus, kuigi on veel mõned lahtised küsimused. Eelkõige puudutavad need Leedu ja Poola vahelist ühendust.

"Üks alternatiiv on kasutada vaid täna olemasolevat LitPol link1 ühendust. Teine alternatiiv on lisada olemasolevale ühendusele täiendav vahelduvvoolu liin ja kolmas on hübriidlahendus, kus kasutatakse olemasolevat ühendust ja rajatakse ka üks vahelduvvoolu kaabel," selgitas valikuid majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Timo Tatar.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti positsioon on tegelikult selge. "Peaks olema kaks vahelduvvoolu ühendust, sest see tagab suurema töökindluse ja süsteemi talitluse etteennustatavuse."

Uue ühenduse ehitamine nõuab aega ja lisainvesteeringuid, eriti Poolas, mille kirdeosas tuleks rajada uus liinivõrk. Poola investeeringud tuleb tõenäoliselt maksta kinni üheskoos, saades abi ka Euroopa Liidu eelarvest. Kogu projekti maksumus jääb ilmselt suurusjärku üks miljard eurot, millest poole moodustavad investeeringud Poola-Leedu ühendusele.

"Meil on enam-vähem teada ka investeeringu kogumaksumus Eesti pinnal, see saab olema umbes suurusjärgus 150 miljonit eurot ja loodame et suur osa sellest saab kaasfinantseeritud EL-i eelarvest," lausus Veskimägi.

Taotlused Euroopa Liidule esitatakse erinevate tööde jaoks erinevates taotlusvoorudes sel ja järgmisel aastal.

Ehitustööd peaks algama 2021. aastal ning olema valmis aastaks 2025. Paralleelselt käivad läbirääkimised Venemaa ja Valgevenega Balti energiasüsteemi nende omast lahtisünkroniseerimise üle.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: