Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 51 inimest, kellest 48 olid 65-aastased ja vanemad, teatas terviseamet.

Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

2016/2017 gripihooajal suri 47 haigestunut, samas kui varasematel hooaegadel oli maksimaalne surnute arv 22.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6619 inimest, kellest 38,5 protsenti olid lapsed. Haigestunute seas on endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud üle 65-aastaste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 50 protsenti.

Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, millest kaks on A ja üks B-gripiviirus, mis on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega.

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglasse viidud 1019 inimest, neist 181 lisandus viimase kolme nädala jooksul. 71 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Intensiivravi on vajanud 139 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Läänemaal, Järvamaal, Viljandimaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Narvas.