Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arsti poole 7493 inimest, kellest 42 protsenti olid lapsed. Üldine haigestumine kasvas eelnenud nädalaga võrreldes 13 protsenti, teatas terviseamet.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaal.

"Hetke situatsiooni arvestades võime kinnitada, et grippi haigestumiste kõrghooaeg on käes," tõdes amet.

Alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 730 patsienti ja intensiivravi 105 inimest, kellest 99 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks inimest saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. 

Veebruari lõpu seisuga on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53–98 eluaastat, neist 31 olid üle 65-aastased. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud.

Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.

Kümne inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides.

Sel hooajal on üheaegselt ringluses kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on hooajal kujunenud B-gripiviirus.