Samost: võib eeldada, et valdav osa Euroopast saadab Vene diplomaadid välja ({{commentsTotal}})

Anvar Samost
Anvar Samost Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" märkis saatejuht Anvar Samost, et esmaspäeval on ajalooline päev Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes, mil kõik või väga suur hulk EL-i riike saadab välja suure hulga Vene diplomaate, kes tegelikult on luurajad.

"Neljapäeval ja reedel kogunes Euroopa liidrite ülemkogu, kus oli väga selgelt keskne teema luuraja ja tema tütre mürgitamise juhtum ja kohtumise käigus kogu dünaamika muutus ja seda on ka Venemaal tajutud, mille väga selgeks märgiks oli erakordne asi - Venemaa suursaadiku pressikonverents Tallinnas, mis oli selline ettevalmistav, profülaktiline samm, et kui nüüd nädala alguses peaks minema nii, et Euroopa pealinnadest saadetakse luurajad välja, siis Venemaa on kõigepealt öelnud ikkagi - davaite žit družna," märkis Samost.

Saatejuht Ainar Ruussaar tõdes, et see on selline juhtum, kus enamus Euroopa riike ja nende salateenistusi ju teavad, kes diplomaatidest on rohkem või vähem seotud luure ja salateenistustega.

"Ega neid selliseid Stirlitzi-suguseid luurajaid tänapäeval enam väga palju ei ole. Enamus salateenistusi ikkagi teab, kes kelle järel nuhib ja kes on luuraja ja kes ei ole," märkis Ruussaar.

Ruussaare hinnangul võib see tekitada totaalse ahelreaktsiooni ning ei ole teada, milliseid võivad olla Venemaa vastusammud.

"Ehk kui toimub totaalne diplomaatide välja saatmine, siis see on natuke nagu külma sõja märk," arvas Ruussaar.

Samosti sõnul mitte natuke, vaid täiesti ühemõtteliselt täpselt sama.

"Küsimus seisis paar nädalt nii, milline on üldse lääneriikide, sealhulgas Suurbritannia ja EL-i riikide võimalus Venemaale vastata, Venemaad karistada selle eest, et ta teeb selliseid asju nagu närvigaasi kasutamine kahe Venemaalt pärit inimese vastu. Mingis mõttes on tegemist praktiliselt sõjalise rünnakuga, mis on tehtud tüüpilisel, Putini-režiimile omasel viisil, ametlikult eitades, kuid kõikide muude kanalite kaudu parastades - vaadake, mis reeturitega juhtub. Tehtud küünilise arvestusega - üheltpoolt kasutades siseriikliku instrumendina - kasutades Venemaa presidendivalimiste kampaanias, kui Putini puhul sellist sõna üldse sobib kasutada. Teiselt poolt küünilise arvestusega, et selleks hetkeks kui algab jalgpalli MM, on sellised asjad ununenud ja maineküsimused saab ära korraldada nii, et keegi ei hakka neid võistlusi boikoteerima," nentis Samost.

Ruussaare sõnul on kolm võimalust. "On võimalus sõjaliseks sekkumiseks, mille jaoks lääs ega ka Venemaa ei ole valmis ja pole ka otsest põhjust. On võimalus teha diplomaatiline skandaal, mis jõuab ajalehtede esikaantele ja kolmas võimalus teha boikotte, piirata Vene kodanike reisimisvõimalusi EL-is," arvas Ruussaar.

Samosti sõnul on terve hulk võimalusi veel ehk sanktsioonid, mis küll toimivad, kuid oma piiratud ulatuses.

"Võimalused, mis piiravad Vene riigi ja ettevõtete ja eraisikute juurdepääsu lääne finantsturgudele. Näiteks samal nädalal kui toimus Skripali juhtum, laenas Vene suur riiklik firma Londoni võlakirjaturult miljardeid eurosid. Ehk sellised asjad peaksid lõppema. Kui eelmine suhete madalseis oli, siis räägiti, kas sellised rahvusvahelised krediitkaardifirmad nagu Visa ja Mastercard peaksid Venemaal ilmtingimata oma teenuseid pakkuma. Need oleksid väga jõulised sanktsioonide tüübid, mida siiani pole veel kasutatud," nentis Samost.

"Praegu võib eeldada, et suurem osa riike neid diplomaatide väljasaatmisi teeb - alustades Prantsusmaast, suure tõenäosusega Balti riigid, Tšehhi on teatanud, Poola, Iirimaa on olnud hämmastavalt jõuline selles küsimuses ja tundub, et isegi Saksamaa on selle suuna peal, et midagi tuleb teha. Mida rohkem neid riike on, eelistatult kõik, seda üllatavam see Putini-režiimi jaoks on," ütles Samost.

Ruussaare sõnul on kõige tõenäolisem, et näiteks Magnitski nimekirjaga seotud inimesed, kes on USA-s sissepääsukeelu all, siis ka EL ja Eesti ütlevad, et nad siia mitte kunagi ei pääse.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: