Kohapeal viibiv "Aktuaalse kaamera" reporter Vahur Lauri ütles, et Vene saadik ei soostnud ütlema, milliseid samme kavatseb Eesti seoses Salisbury keemiarünnakuga astuda. Saadiku kinnitusel peab ta esmalt konsulteerima Moskvaga. Samas ütles saadik, et taolistel puhkudel järgnevad vastusammud kiiresti.

Ka hilisemal pressikonverentsil ütles suursaadik Petrov, et tavaliselt reageerib Venemaa sellistele sammudele ruttu, kuid midagi täpsemat ta veel Eesti või ka teiste Lääne diplomaatide teemal ei teatanud.

Suursaadik andis mõista, et Venemaa välisministeeriumis hetkel veel analüüsitakse esmaspäevaseid väljasaatmisi ja nende suhtes rakendatavaid vastumeetmeid.

Küll aga rääkis Petrov, et maailmas olevat pead tõstmas jõud, kelle jaoks on tähtsamaid asju kui rahu ja need jõud olevat ka need, kes Venemaa vastu provokatsioone korraldavad.

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov kutsuti välisministeeriumi kell 15. Samaks kellaajaks on Läti välisministeeriumisse kutsutud ka sealne Venemaa suursaadik Jevgeni Lukjanov.

Venemaa suursaadik Leedus Aleksandr Udaltsov on samuti välja kutsutud, kuid kellaaeg pole teada.

Tõenäoliselt anti suursaadikutele teada sanktsioonidest, mida Venemaa suhtes Salisbury keemiarünnaku tõttu rakendatakse. Eesti välisministeerium andis sel teemal kell 16 pressikonverentsi.

Endine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Inglismaal Salisburys ühel pingil mürgitatuna. Suurbritannia sõnul mürgitati nad Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok.

Euroopa Liidu juhid ühinesid üksmeelselt Suurbritannia hinnanguga, et Salisbury närvigaasi rünnaku taga on väga suure tõenäosusega Venemaa. Ametikaaslased lubasid Ühendkuningriigi valitsusjuhile Theresa Mayle uurimises igakülgset tuge, et selgitada välja rünnaku üksikasjad ning kooskõlastada edasine tegevus.