Eesti saadab välja Vene saatkonna kaitseatašee polkovnik Afanasjevi ({{commentsTotal}})

{{1522069620000 | amCalendar}}
Foto: Viru Prospekt

Eesti saadab seoses Salisbury keemiarünnakuga riigist välja Venemaa saatkonna kaitseatašee, kelleks on polkovnik Oleg Afanasjev. Mees peab lahkuma Eestist ühe nädala jooksul. Venemaa esmaspäeval oma võimaliku vastusammu detaile ei avalikustanud.

"Täna pärastlõunal kutsusime välja Venemaa suursaadiku, kellele andsime üle noodi, et riigist tuleb lahkuda Vene saatkonna kaitseatašeel. Tema tegevus ei sobi kokku Viini konventsioonis kokku lepitud tegevusega," ütles välisminister Sven Mikser pressikonverentsil.

Välisministri kinnitusel on otsustanud samamoodi käituda enam kui pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest ning välja saadetakse kokku üle 30 Vene diplomaadi.

Mikser rääkis ka, et viib neljapäeval valitsusse ettepaneku kehtestada sanktsioonid 49 isikule, kes on Magnitski nimekirjas.

Kuna tegemist on ELi koordineeritud aktsiooniga, siis isegi Venemaalt tuleva sümmeetrilise vastuse puhul on see Venemaale valus samm, rääkis Mikser.

"Peame erakordselt oluliseks sellise heidutava sammu astumist. On selge, et ilma ühtse vastuseta taolised aktsioonid korduvad," lausus välisminister.

 

Mikseri sõnul hinnatakse Suurbritannias, et keemiarelva kasutamise tagajärjel võis sattuda sellega kokkupuutesse enam kui 130 inimest. Ta tõi välja Euroopa Ülemkogu seisukoha, millega Euroopa Liit nõustub Suurbritannia hinnanguga, et rünnaku korraldas väga suure tõenäosusega Venemaa.

Endine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Inglismaal Salisburys ühel pingil mürgitatuna. Suurbritannia sõnul mürgitati nad Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok.

Mikser "Aktuaalses kaameras": võimalikud on ka sanktsioonid NATO formaadis

Mikser lisas õhtuse "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et kindlasti sooviks ta näha lääneriikidelt veelgi tugevamat, veelgi ühtsemat vastust ja selle nimelt tehakse ka tööd.

"Usun ka, et uurimise edenedes, nii brittide läbiviidava kriminaaluurimise edenedes, kui ka OPCW ehk keemiarelvade keelustamise organisatsiooni poolt läbi viidava uurimise edenedes on meil põhjust naasta küsimuse juurde, kuidas sanktsioneerida neid isikuid või institutsioone, kes on otseselt vastutavad rünnaku planeerimise ja läbi viimise eest," rääkis ta.

Mikser lisas, et ka NATO formaadis on võimalikud edasised sanktsioonid.

Venemaa suursaadik Moskva vastusammu veel ei täpsustanud

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ütles veidi varem Eesti välisministeeriumist lahkudes, et peab konsulteerima Moskvaga edasiste sammude üle, kuid avaldas arvamust, et Venemaa vastusammud saavad olema kiired.

Kui Venemaa otsustab vastata samaga, võivad nad vastukäiguna välja saata Eesti kaitseatašee Moskvas kolonel Toomas Peda.

Ka hilisemal pressikonverentsil ütles suursaadik Petrov, et tavaliselt reageerib Venemaa sellistele sammudele ruttu, kuid midagi täpsemat ta veel Eesti või ka teiste Lääne diplomaatide teemal ei teatanud.

Suursaadik andis mõista, et Venemaa välisministeeriumis hetkel veel analüüsitakse esmaspäevaseid väljasaatmisi ja nende suhtes rakendatavaid vastumeetmeid.

Küll aga rääkis Petrov, et maailmas olevat pead tõstmas jõud, kelle jaoks on tähtsamaid asju kui rahu ja need jõud olevat ka need, kes Venemaa vastu provokatsioone korraldavad.

BNS: Väljasaadetav Vene sõjaväeatašee oli väidetavalt GRU töötaja

Eestist toetusavaldusena Ühendkuningriigile väljasaadetav Venemaa sõjaväeatašee oli BNS-ile teadaolevalt Vene sõjaväeluure (GRU) töötaja.    

BNS-i andmetel oli tegemist väljaõpetatud operatiivtöötajaga, kelle ülesandeks oli Eestis inimeste värbamine salajasele koostööle Vene eriteenistusega ning seda olevat polkovniku (koloneli) auastmes Oleg Afanasjev ka aktiivselt teinud.

Välisminister Sven Mikser ei soovinud spekuleerida, kas Eestis on lisaks Afanasjevile teisigi diplomaadistaatuse kattevarjus tegutsevaid Venemaa luurajaid.

"Mis puudutab seda, kui palju on neid inimesi, kes võivad diplomaatilise katte all tegelda luuramise või muude tegevustega, mis ei ole kooskõlas Viini konventsiooniga, siis ei ole siin kindlasti mõistlik spekuleerida," rääkis Mikser. "Eesti pädevad ametkonnad teevad seda tööd jooksvalt, kui te lähete ajas pisut tagasi ja ka läbi uudisvoo, siis näete, et tegemist ei ole esmakordse juhtumiga," lisa ta.

"Kahtlemata tunnustan siin meie vastuluurega tegelevaid ametkondi, kes teevad oma tööd hästi ja professionaalselt. Ja loomulikult meie, poliitikute, poolt vastuvõõetud otsused tuginevad selle töö tulemustele," ütles Mikser.

Eesti andis Afanasjevile lahkumiseks seitse päeva. Afanasjev on Tallinnas alates 2015. aastast ning tema kolmeaastane lähetus oleks sügisel pidanud lõppema.  

Toimetaja: Urmet Kook, Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: