Igasta Tallinkist: ülevõtmispakkumist oodanud aktsiaostjad võtsid selgelt riski
Ülevõtmispakkumise lootuses Tallinki aktsiaid ostnud inimesed on Infortari otsuses ettevõtte omanikuna jätkata pettunud, kuid nad võtsid ise riski ning garanteeritud polnud midagi, ütles investeerimispankur Henrik Igasta, kelle hinnangul pole Infortari otsuses suures pildis midagi negatiivset.
Mullu juulis teatas Tallink Grupp, et on alustanud protsessi ettevõttele võimalike strateegiliste valikute leidmiseks, mida investorid tõlgendasid kui suuromanike soovi enda osalus müüa. Möödunud reedel teatas aga Tallink, et protsess on lõpetatud ning müüki ei tule.
Superia partner, investeerimispankur Henrik Igasta ütles ERR-ile, et arusaadavalt on inimesed, kes ostsid aktsiaid võimaliku spekulatsiooni peale, et äkki ostetakse Infortari osalus ära, hetkel pahased, samas võetakse pakkumisootuses spekuleerides ilmselgelt risk ja kobatakse natuke pimeduses.
"Garanteeritud ei olnud siin midagi, mina siin suures pildis midagi negatiivset küll ei näe. Infortar on seda ettevõtet siiamaani väga hästi juhtinud," tõdes ta. "Mehed on püsti pannud Balti kontekstis erafirmadest ühe võimsama, mis olemas on. Nende võimes seda äri juhtida ja edasi arendada, mina küll ei kahtle, midagi negatiivset selle koha pealt öelda ei oska".
Tallink on Igasta sõnul väga unikaalne firma, samas on see ka väga kapitaliintensiivne äri, mis on tundlik ka majandustsüklitele.
"Nii et ei üllata isiklikus plaanis mind see, et see tehing ei juhtunud, ja pigem arvan, et Infortar on hea strateegiline omanik", lausus investeerimispankur.
Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles, et ei näe Tallinki arengutes ette olulisi muutusi. "Kuna ülevõtmispakkumisi ei ole avalikustatud, siis on raske võtta hoiakut, kas alternatiiv praegustele omanikele oleks praegusest olukorrast halvem või parem," tõdes ta.
Ajalooliselt on Tallink kaubelnud pigem diskontoga
Tallinki suuriosaniku Infortari üks osanikke Ain Hanschmidt ütles Ärilehele, et Tallinki pikaajaline probleem on olnud see, et nende aktsia on alahinnatud.
"Kui vaadata ettevõtte raamatupidamislikku väärtust või kassavoogusid, siis aktsiaga on kaubeldud pikalt alla ettevõtte tegeliku väärtuse. See tähendab, et kui firma maha müüa, saaks sellest rohkem raha kui praegu aktsiaga kaubeldes! Tahtsimegi analüüsida, kuidas aktsia jõuaks nende väärtuste juurde, mis need peaksid olema," selgitas Hanschmidt üheksa kuud kestnud protsessi tagamaid.
Igasta ütles selle kohta, et kui võtta näiteks suured kruiisifirmad, ehkki võrdlus ei ole üks-ühele, siis need kauplevad suurusjärgus 10, 11, 12 ja osa isegi 13 korda EBIDTA, Tallinki tase on aga olnud pigem 7-8.
"Seal on selgelt mingid käärid ja ise julgen arvata, et eks ta ebalikviidse turu fenomen on. Ega paljud, isegi võiks julgelt öelda, et terve Balti turg kaupleb oma võrdlusbaasi suhtes teatava diskontoga. Aktsiaturul selline mõiste nagu likviidsusdiskonto ja n-ö small-cap-ettevõtte diskonto on täiesti olemas ja seda me siin turul näeme väga ehedalt," lausus ta.
Tallink saab Igasta sõnul paraku sama kohtlemise osaliseks ja seepärast võib Hanschmidtiga nõus olla, et ajalooliselt on pigem kaubeldud diskontoga. Küsimus on aga selles, mida siinset turgu arvestades teha saab.
"See aktsiaturg ei ole üheski normaalses indeksis, on piirialade indeksis sisuliselt. Seda raha, neid fonde, mis piirialade indeksit enda referentsindeksiks kasutab, on ikka väga vähe. Selles mõttes tuleb siin väiksel turul paraku sellise väikse diskontoga leppida," ütles ta.
Tallinki aktsia alustas börsipäeva suure langusega
Tallinki aktsia hind oli Igasta arvates enne strateegilist alternatiivide protsesside välja kuulutamist pigem alahinnatud, kuid on raske öelda, milline on õiglane hinnatase on ja mis pakkumised laua peal olid.
Tallinki aktsia alustas esimest börsipäeva pärast reedest uudist suure langusega, kuid Igasta leiab, et selles ei ole midagi dramaatilist - praegu on käimas protsess, kus kallimalt edasi müümise lootuses aktsiaid ostnud üritavad positsioone sulgeda ja väljuda.
"Usun, et see korrektsioon ikka kestab. Ei oska öelda, kus ta peatub, see on mõneti prognoosimatu. Arvan, et ega ta nendest tasemetest, kus ta enne strateegiliste alternatiivide protsessi väljakuulutamist oli - mingi 80-90 sendi kanti - väga kaugemale ei vaju," prognoosis Igasta.
Samas usub ta, et peagi saabub aeg, kus turg normaliseerub ning hakkab vaatama ettevõtte kvartalitulemusi ja taastub normaalne kauplemisrutiin. Selge on aga investeerimispankuri sõnul see, et sellel tasemel, kus ta viimased kolm-neli kuud kauples, ta seda ilmselt edasi ei tee ja tuleb allapoole.
"Ei üllataks, kui ta jääbki pidama 1 euro kanti või natuke peale," sõnas ta.
Nõgene tulek mõjub ootamatult
Reedel teatas Tallink börsile sedagi, et alates maist asub nende juhatuse esimehe kohale praegune kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene.
Marek Randma Swedbankist märkis, et kuna uus juht tuleb grupist väljast, siis on valik ootamatu.
"Samas laieneb juhatus ühe koha võrra ja olemasolevad juhatuse liikmed jäävad juhatusse alles, seetõttu tõenäoliselt Tallinkil olulisi suunamuutusi ei tule," lisas Randma.
Nasdaq Tallinn teatas esmaspäeva hommikul, et seoses reedel avaldatud börsiteatega otsustas börsi juhatus eemaldada mullu juulis Tallink Grupi aktsiatele lisatud vaatlusmärke. Märge lisati toona seepärast, et börsi hinnangul võisid Tallink Grupi viidatud börsiteadetes avaldatu kogumis, eriti viide võimalikule ülevõtmispakkumisele mõjutada investorite huve ning börs pidas vajalikuks juhtida sellele asjaolule investorite tähelepanu.
Toimetaja: Karin Koppel