Tele2 telemarketingi kõnerobotid teevad nii-öelda eelkõnesid, uurimaks, kas inimene on nende pakkumisest huvitatud, ja kui see on nii, suunatakse ta juba edasi kõnekeskuse teenindajaga suhtlema.

Telia Eesti müügi- ja teenindusüksuse direktor Ene Raja ütles ERR-ile, et nemadki katsetavad pidevalt eri lahendusi ning praegu on neil testimise viimases faasis ka teenindusrobot.

"Hästi ette valmistatud teenindusrobot on kliendi jaoks mugav, kiire ja ühtlase teeninduskvaliteediga, pakkudes ka lisaväärtust. Seetõttu arendame kindlasti oma robotlahendusi nii teeninduses kui ka müügis edasi. Robotlahendused on suurenevale kliendihulgale üha ootus- ja harjumuspärasem," ütles ta.

Elisa telekomiteenuste juht Mailiis Ploomann ütles, et nemad ei ole telefonimüügis roboteid kasutanud.

"On töökohti ja ülesandeid, mis nüüd ja alati peaksid inimestele jääma. Need on situatsioonid ja olukorrad, mis eeldavad empaatiavõimet ja loomingulisust ning müügitöö on kindlasti üks sellistest," põhjendas ta.

Ploomanni sõnul näeb Elisa võimalust vestlusrobotit kasutada e-kanalis, kus robot suudab infot otsiva inimese jaoks kogu olemasoleva teabe kiiresti läbi töödelda ja selle põhjal kõige õigema vastuse kokku panna. Elisas on selline vestlusrobot hetkel testkasutuses ja esialgsed tulemused on "lootustandvad".

Seadust pole

Elektroonilise side seadus sätestab, et eraisiku andmete kasutamine otseturustuseks on lubatud ainult tema eelneval nõusolekul. Robotite tehtavaid reklaamkõnesid see seadus aga ei puuduta.

Emilie Toomela majandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles ERR-ile, et see teema ei käi ka tarbijakaitse- ega reklaamiseaduse alla.

"Eestis ei ole robotite kasutamine veel reguleeritud, aga selleks on moodustatud rakkerühm," lausus ta, märkides, et just niisuguseid teemasid see rühm vaagibki.

Ekspertrühma liige kuulis esimest korda

Riigikantselei teatel on tegu siiski ekspert-, mitte rakkerühmaga. Ekspertrühma kuuluv strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats lausus, et kuuleb sellisest valdkonnast esimest korda ning robotite kasutamine müügikõnedes ei ole ekspertrühma tegevuses prioriteetne küsimus.

"Müügikõned spetsiifiliselt ei ole kindlasti selle ekspertrühma teema. Teema on tehisintellekti või robootika laiema valdkonna käsitlemine, millest müügirobotid on üks võimalik rakendus, aga neid on väga palju, alates isejuhtivatest autodest kuni perearsti nõuandva meditsiinitarkvarani," selgitas ta.

Mõnedes riikides, näiteks USA-s ja Kanadas on olemas helistamiskeelu register, kuhu registreerunud isikute telefoninumbrile on seadusega keelatud telemarketingi kõnesid teha, sageli ei toimi need aga kuigi tõhusalt.

Mitmetes USA osariikides on seaduses ette nähtud reeglid ka robotkõnede puhuks, näiteks Californias peab salvestatud teate eel pärisinimene vastajalt nõusolekut küsima.