"Suud puhtaks": kas püüda ajateenijaid meelituse või karistusega? ({{commentsTotal}})

Ajateenijad lasid esimest korda tankitõrjesüsteemist Javelin.
Ajateenijad lasid esimest korda tankitõrjesüsteemist Javelin. Autor/allikas: Ardi Hallismaa

Riik on leevendanud ajateenistusse võtmise tervisenõudeid ning plaanis on uued karistusmeetmed kaitseväest kõrvale hoidjatele, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Saates "Suud puhtaks" leiti aga korduvalt, et karistusega kaitseväkke saadetud ajateenijad pole ilmselt kuigi motiveeritud ega riigitruud niikuinii.

"Kui riik valib sellise tee, et ta ütleb oma kodanikule, et kui sa mind ei teeni, siis ma karistan sind ja karistan igal võimalikul viisil, siis ma ei usu, et see kodanik seda riiki rohkem austab," arvas vandeadvokaat Indrek Sirk. "Armastust ei saa tekitada sellega, et me kedagi karistame ja oleme tema suhtes vägivaldsed, sest tegelikult on meil vaja seda kaitseväelast reaalses kriisiolukorras ja siis ta enam ei ole meie riigiga."

Ta märkis, et juhtimisõiguse äravõtmist on karistusena proovitud elatisvõlglaste peal, kelle puhul on näha, et see toimib teatud isikute grupil, kuid teise grupi viib hoopis suletud ringi, millest nad enam välja ei pääse.

Kindralmajor Martin Herem märkis, et 30-40 protsendist ajateenistusse võetud kutsealustest tegeletakse umbes kahe protsendiga väärteomenetluse korras. Suurem probleem on hoopis see, et 60 protsenti ei jõua tervislikel põhjustel ajateenistusse.

Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae märkis, et olukord on juba paranemas, kuna tervisenõuded muudeti toimetulekupõhiseks: kui inimene saab tavaelus tervisehäirega hakkama, siis võib ta saada hakkama ka kaitseväes. Pae tõi välja, et kui eelmisel aastal loeti komisjonides 36 protsenti kutsealustest esimesel kohtumisel ajateenistuseks kõlbulikuks, siis selle aasta esimesel kvartalil oli see protsent juba 45.

Saadet vahendanud otseblogi saab lugeda ka tagantjärele.

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks suurendatakse kaitseväkke kutsutavate ajateenijate arvu 3200lt  4000ni. Ülesanne pole kergete killast, kuivõrd noorte hulk aastakäikudes väheneb ning kõrvalehoidjate hulk on kasvanud. Kui praegu teenib aega kolmandik ühe aastakäigu noormehi, siis aastaks 2026 peaks neid olema juba üle poole. Eelmisel aastal jättis kaitseväkke ilmumata 244 noormeest, aasta varem 187. Aastal 2016 langes teenistuse käigus välja ligi 20 protsenti ajateenijatest.

Ajateenistus on kohustuslik 18-27 aastastele meessoost Eesti kodanikele. Kui ajateenistus oleks täiesti vabatahtlik, siis tuleks kindlasti teenistusse kümme protsenti noormeestest ning kolmandik jätaks kindlasti tulemata.

Üks võimalus kasvatada ajateenijate arvu on naiste suurem kaasamine. Eelmisel aastal astus ajateenistusse 31 naist ja lõpetas edukalt 24.

Saate avalõigus rääkis enda ajateenistuse kogemusest nooremseersant Henri Oliver Palm.

Endiselt saate kaasa rääkida selle artikli avatud kommentaariumis või lisades oma sotsiaalmeedia postitustele #suudpuhtaks.

Endiselt saate kaasa rääkida, kui lisate sotsiaalmeedias oma postitustele #suudpuhtaks ning avatud on ka selle artikli kommentaarium.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: