Uus kaitseväe juht toetab osade väeliikide puhul pikemat ajateenistust ({{commentsTotal}})

Kaitseväe juhataja vahetus
Kaitseväe juhataja vahetus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Sel nädalal kaitseväe juhataja ametisse asunud kindralmajor Martin Herem toetab osade väeliikide puhul senisest pikemat ajateenistust, et tugevdada Eesti kaitseväe lahinguvõimekust.

Kindral Riho Terraselt ameti üle võtnud Herem leiab ka, et naiste ajateenistus võiks jääda vabatahtlikuks, ent noormehed peaksid olema seisukohal, et teenistuse läbimine on kasulik neile endale ja vajalik riigile.

ETV saates "Esimene stuudio" ütlesite, et ajateenistuse pikkus võiks olla 12 kuud, praeguse kaheksa või 11 kuu asemel. Mis oleks selle muudatuse peamised põhjused?

Tegemist on vaid ühe mõttekäiguga ajateenistuse moderniseerimise- ja ajakohastamise võimaliku arenguga, mis ei ole mingi dokumendi või arengukavaga kaetud.

Kaitseväe üks peamisi probleeme uute võimete arendamisel on tegevväelaste arv, keda ei jätku. Mistõttu on ühe variandina tõepoolest arutlusel mõnedes valdkondades nagu küberkaitse, side, õhutõrje, võimalus suurendada ajateenijate teenistust 12 kuule.

Peale kuuekuulist väljaõpet oleksid teatud ajateenijad kuus kuud sõduri ametis, täites oma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Sellega tõstaksime märgatavalt oma lahinguvalmiduse kiirust. Kui me kavatseme mingit uut võimet - keskmaa õhutõrje, rannikukaitse - tulevikus arendada, siis on selline pikendatud ajateenistus üheks personali küsimuse lahenduseks.

Samal ajal jätkuks kaheksa ja 11 kuu teenistus enamusele ajateenijatest. Sellega kaasneks ka riigile täiendav rahaline koormus, kuna pikeneb ajateenistuse aeg ja peame kaaluma ka palga maksmist.

Mainisite eelpool toodud saates ka seda, et niiöelda põdurateks tunnistatud noormeeste hulk peaks vähenema, et saada ajateenistusse rohkem poisse. Mida selleks teha?

Kasvatada tuleb tahet ja arusaamist ajateenistusest. Minu hinnangul on täna teatud terviseprobleemid võimendatud läbi hoiakute – ei taha ajateenistusse minna, sest see ei ole kasulik, mõttekas või muu seesugune. Siin on kaks poolt. Esiteks peab ühiskond seda paremini selgitama, miks ajateenistus on vajalik ja miks kodanikud seal osalema peavad.

Teiseks peab kaitsevägi arendama ajateenistust selliseks, et võimalikult paljud kodanikud oleksid seal edukad - lahkuksid tsiviilellu positiivsema kogemusega ning oleksid seeläbi parema maine kujundajad ajateenistusele.

Naiste kohustuslik ajateenistus. Kuidas te sellesse suhtute? Kas kahaneva rahvastikuga Eesti võiks olla selleks mingil hetkel valmis?

Naiste kohustuslik ajateenistus tooks meile umbes 3000 täiendavat ajateenijat, milleks meil puudub täna taristu, tegevväelased, ülalpidamiskulud ja lõppeks ka kriitiline vajadus sellises mahus täiendavalt väljaõpetatud reservi järele.

Teine võimalus oleks kuulutada kõigile kohustuslikuks ja valida nende hulgast välja vaid meile vajaliku ja meie võimalustele vastava hulga kodanikke. Nii tehakse täna Norras, kus kohustusliku ajateenistuse läbib vist umbes viiendik kodanikke. Seal on valik väga lihtne - nad kõik on vabatahtlikud.

Seepärast oleme hetkel valinud minu arvates kõige mõistlikuma variandi, kus naistele on ajateenistus vabatahtlik. Meie saame seeläbi suurema motivatsiooniga kodanikke ajateenistusse ning ühtlasi suurendame oma värbamisvälja tegevteenistujate värbamiseks.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: