Täpselt kahe aasta eest jõustus seadusmuudatus, mis hakkas nõudma laenupakkuvatelt mittekrediidiasutustelt tegevusluba. Samuti läksid need krediidiandjad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tänaseks ei riku nö kiirlaenufirmad enam krediidikulukuse määra nõuet, küll tehakse siiani ettekirjutusi klientide maksevõime hindamise osas.

Nõuete karmistamine on igal juhul korrastanud krediidiandjate turgu. Toonasest 120-150 laenupakkujast võttis tegevusloa 53, kellest suurem osa tegutseb tänaseni. Eesti laenuportfellist on selliste ettevõtete käes 23 protsenti. Suurimad tegijad on siin kolme protsendiga Credit24 ja Koduliising, kes nüüd sattus Versopanki tegevuse lõpetamise tõttu raskustesse. Kui Eestis on võetud tarbimislaene kahe miljardi eest, siis sellest mitte pankade osa on kümme protsenti.

"Kui me paneme selle majandusmahuga kõrvuti, siis umbes kaheksa protsenti on Eesti inimesed võtnud tarbimislaene meie SKP-st. Rahvusvahelises võrdluses see ei ole kõrge, see on pigem selline väiksem. Euroalal kokku on ta kaks korda suurem, umbes 15 protsenti SKP-st. Muude krediidiandjate osa on sellest umbes kümnendik, ega see ka väga suur ei ole," ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Krediidiandjate turul tegutseva Andrus Alberi sõnul on Eestis turumahud selgelt liiga pankade poole kaldu. "Kui me vaatame erinevates riikide ka mittepankade poolt pakutavaid laenuteenuseid, siis kindlasti ei ole enamikes teistes riikides pankade osakaal finantsteenustes nii domineeriv, kui seda on Eestis. Et see sama ju puudutab mitte ainult tarbijakrediiti, vaid ka kõiki muid finantsteenuseid - kindlustusfirmad on pankade osad."

Alberi sõnul oli laenuandmise nõuete karmistamine mõistetav, küll on aga reklaamipiirangud ajast ja arust.