"You're fired!" ehk ülevaade neist, keda Trump on jõudnud lahti lasta ({{commentsTotal}})

ETV saade "Välisilm" tegi ülevaate, kui palju on USA presidendi Donald Trumpi administratsioonist inimesi lahti lastud ning miks on see nii läinud.

Koos viimati lõpparve saanud sõjaveteranide ministri David Shulkiniga on president Donald Trump vallandanud kokku 38 oma administratsiooni töötajat.

Nende hulka arvatakse peale otseselt vallandatute veel ka kõik tagasi astunud töötajad. Ent seegi arv on vaieldav, sest ilmselt on ka paljud ametlikult omal soovil või poolte kokkuleppel lahkunud tegelikult Trumpi korraldusel ära aetud.

"Välisilm" peatus kuulsamail või ka kurikuulsamail selles nimekirjas. Neist tegi mullu veebruaris otsa lahti riikliku julgeoleku nõunik Michael Flynn, kellest kahtlustati, et veel enne Trumpi ametisseastumist arutas ta Venemaa vastaseid sanktsioone Venemaa suursaadikuga ning valetas seejärel asepresident Mike Pence'ile, et selliseid vestlusi pole olnud.

Flynni kinnitusel volitas teda suursaadikuga läbi rääkima Trumpi kampaaniameeskond, Valge Maja on jätkuvalt ametis Flynni väidete tõrjumisega.

Mais jõudis järg föderaalse juurdlusbüroo (FBI) direktori James Comeyni. Comey uuris Trumpi jaoks valgustkartvat teemat, nimelt Trumpi kampaaniameeskonna seoseid Venemaaga.

Trump leidis taas võimaluse seletada, et kogu Venemaa-seoste teema on klaviatuurist välja imetud ning selle taga on demokraadid, kes ei saa üle oma valimiskaotusest.

Samal kuul jõudis Trump lahti saada kommunikatsioonidirektor Michael Dubkest. Puhastustöö kommunikatsioonialal jätkus juulis, kui lahkuda tuli pressisekretär Sean Spiceril. Spicer on kogenud vabariiklasest poliitik, mistõttu jääbki arusaamatuks, miks ta oma ametikohal ülbe ning taktitundetu käitumisega silma torkas.

Mõned päevad hiljem oli järg administratsiooniülema Reince Priebuse käes, keda süüdistati Valge Maja siseinfo avalikkusele lekitamises. Nõnda jäi Valge Maja ilma ühest neist vähestest töötajatest, kes suutsid lepitada radikaalset Teeparteid ja vabariiklaste mõõdukamaid ringkondi. Ning suutis Trump juuli viimasel päeval lahti lasta ka Sean Spiceri asemel tööle võetud Anthony Scaramucci, kel õnnestus seega ainult 11 päeva ametis olla.

Augustis oli strateegiaülem Steve Bannoni kord lahkuda. Bannon maandus õnnelikult oma vanale ametikohale paremäärmuslikuks peetavas netiväljaandes Breitbart. Poliitikavaatlejate hinnangul sai Bannonile saatuslikuks rassistlik rünnak Charlottesvilles, millele järgnenud protestilaine sundis Donald Trumpi äärmuslusest distantseeruma ning mõõdukamale teele asuma, mille tõttu tuli korduvalt paremäärmuslikke seisukohti väljendanud Bannon loovutada.

Bannon tõusis avalikkuse huviorbiiti uuesti üsna hiljuti seoses Cambridge Analytica skandaaliga, kui ta püüdis Facebooki profiiliinfo kogumist ning poliitilises kampaanias kasutamist välja vabandada ning kõneles ka, et esimesena rakendanud sellist praktikat hoopis demokraadid.

Vahepeal vehkis vallandamisvikat vapralt edasi, kuid vähemtuntumate persoonide peade kohal, kuni vähem kui kuu aja eest saabus välisminister Rex Tillersoni mihklipäev. Ametlikult said Tillersonile saatuslikuks tema kommentaarid Venemaa endise luuraja Sergei Skripali mürgitamise asjus Ühendkuningriigis.

Tegelikult olevat Tillersoni ja Trumpi suhted väga halvad olnud juba möödunud suvest peale, kui Tillerson ei nõustunud Trumpi kommentaaridega Charlottesville'i rassilise vägivalla kohta. Seega oli nii Steve Bannoni, kui ka Rex Tillersoni lahkumise põhjuseks Charlottesville, ent kui üks pidi minema oma paremäärmuslike vaadete tõttu, siis teine hoopis risti vastupidiste seisukohtade eest.

Teise põhjusena nimetatakse Donald Trumpi plaani rääkida läbi Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga. Tillerson oli järsult selliste läbirääkimiste vastu.

Ning enne seni viimaseks jäänud David Shulkinit tuli Valgest Majast astuma hakata ka riikliku julgeoleku nõunikul Herbert Raymond McMasteril.

Ka temale said saatuslikuks kavandatavad kõnelused Põhja-Korea diktaatoriga, mida McMaster, kel Lõuna-Koreaga tihedad isiklikud suhted, sallida ei võinud.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Välisilm"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: