Sõbrad meenutavad Andres Ammast - tohutu töövõime, sõbralik, tark ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1522838340000 | amCalendar}}
Andres Ammas
Andres Ammas Autor/allikas: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Ööl vastu kolmapäeva surnud Andres Ammasega lähedalt seotud inimesed meenutavad teda hea sõnaga. Imetleti Ammase töövõimet, südamlikkust ja mitmeid teisi tema isikuomadusi.

Lehte Ilves, ajakirjanik ja kolleeg

Andres jõudis oma elus paljude asjadega tegelda. Ta oli poliitik, ajakirjanik, õpetaja. Võrdselt tugev igal alal, kuigi hariduselt oli ta konservatooriumi lõpetanud koorijuht.

Poliitikasse läks ta uuel ärkamisajal, ta oli Kodanike Komitee ja Eesti Kongressi mees. Mitu aastat hoidis ta peasekretärina koos Isamaaliitu. Nüüd räägiti temast kui võimalikust Vabaerakonna juhist. Ajakirjanikuna läheb Andres ajalukku Lääne Elu asutaja ja esimese peatoimetajana. Lääne Elu oli esimene erakapitalil põhinev ajaleht, Eesti Ekspress tuli mõni kuu hiljem.

Lääne Elu ajakirjanikel oli Andrese selja taga kindel töötada. Andrese töövõime oli imetlusväärne, ta oskas meid innustada, aga ka kiita ja hoida. Suur jutumees ta polnud, kui looga oli kiire, seisis ta su selja taga ja nohises. Sellest piisas, et näpud arvutiklahvidel nobedamalt liikuma hakkasid.

Samas, kiitusega polnud Andres kunagi kitsi. Meelde jäävad lustakad peod toimetuses või Andrese ja Anneli kodus, Andrese ustavus ja usaldus.
Lääne Elu oli Andresele armas - nüüd võib öelda et - elu lõpuni. Andrese ja Anneli seatud rööbastel liigub Lääne Elu juba 29. aastat.

Andres Ammas Lääne Elu algusaastatel koos tollaste kolleegidega 

Ilona Aasvere, muusik

Olen alati imetlenud tema haruldast töövõimet, ta oli kõige erakordsema töövõimega inimene, keda olen tundnud. Oma sõpradelt sai ta kaks hüüdnime - Maestro, mis iseloomustas tema loomingulist poolt, ja Komandör, mis võttis kokku tema juhiomadused. Andres oli mitmekülgne inimene ja truu sõber.

Tiit Pruuli, ettevõtja

Andres Ammas. Sõnatu. Vaikus. Üks südamlikumaid inimesi. Üks ausamaid isamaalasi. Üks parimaid poliitikuid. Absoluutne musikaalne- ja inimlik kuulmine. Toetav sõber rohkem kui 30 aastat. Puhka rahus. Kaastunne. Midagi veel. Väga palju veel peale pisarate. Terve igavik.

Hans H. Luik, kirjastaja

Andres Ammast sain tundma siis, kui ta 1980. aastatel juhtis Haapsalu noorteteatrit Pöial-Liisi. Pidin lastele noorteooperi libreto kirjutama, kuid Eesti vabanemise ajad tuiskasid sisse...

Erakonna Isamaa peasekretärina käis Andres minuga tihedasti läbi, aga oli näha, et pidev suure inimeste võrgustikuga suhtlemine kulutas meest lausa silmnähtavalt. Seda seetõttu, et Andres Ammas tegi kõike, mis ette võttis, siira pühendumisega.

Emotsioon Isamaa lõhkiminemisest ja Vabaerakonna tekkest ei mõjunud Andresele ega vist kogu Eesti poliitilisele maastikule hästi - minu jaoks oli ja jäi ta siiski Isamaa meheks, nii suure kui väikese tähega.

Krista Aru, erakonnakaaslane

Andres oli hingelt suur ja südamelt soe inimene. Ta hoolis inimestest enda ümber ega tahtnud kellelegi haiget teha. Probleemid ja raskused mattis ta iseendasse ja püüdis nendega ise toime tulla. Palju oli elus seda, mida ta armastas. Ja ta oli kõige ja kõigi jaoks alati olemas, siiralt ja avatult, mõtlemata iseendale.

Meil oli kombeks teineteise kõnesid riigikogus kuulata ja öelda, mis oli hästi ja mis halvasti. Aga seda kokkulepet ta ei täitnud! Mina nimetasin talle alati, mis ta kõnes kehvasti kõlas. Tema suust kuulsin paremal juhul vaid seda, et ju mul jäi aega väheseks... ja pidin ise need õiged järeldused tegema. Seda ta uskuski: inimesed on targad ja õpivad ise.

Vootele Hansen, endine riigikogu liige

Andresele mõeldes meenub tema aval ja heatahtlik naeratus, samuti see, et tal oli oma kaaslaste jaoks alati aega. Vaidluse korral ei hakanud ta kunagi oma vastaspoolt ründama, vaid hakkas rahulikult selgitama, kuidas asjad tema meelest peaksid käima. Temaga oli hea rahulik koos tegutseda ning tema olekust oli tunda, et kõik on väga hästi. Münchenis viibides leppisime kokku, et saame õhtul ühes õllekas kokku. Kui mina kohale jõudsin, ootas Andres juba ees. Ütlesin talle, et kui mina oleksin selle koha omanik, siis tema tuleks panna nähtavale kohale, esimesse lauda ja akna alla istuma, palkama reklaamnäoks. Sest siis näevad kõik möödujad, et tegu on paigaga, kus on hea olla.

Riina Rõõmus, ERRi juhatuse liige

Olime Andresega põlvkonnakaaslased ja meid ühendas sarnane muusikamaitse - natuke vanamoeline ja sentimentaalne, muusikast võis ta lõputult ja kirega rääkida. Andres oli Alo Mattiiseni kursusekaaslane ja Alo isamaalistel lauludel oli tema jaoks täiesti eriline tähendus, neid ka sajandat korda kuulates läks tal ikka silm märjaks, kusjuures suure ja tugeva mehena ei varjanud ta tundeid kunagi.

Andrese kaks haridust - muusika ja ajakirjandus - andsid raadiotööks suurepärased eeldused. Lisaks meeldiv hääl, soojus ja südamlikkus. Andres jõudis oma elu jooksul mitmeid asju teha, raadio oli tema jaoks pigem nagu hobi. Ta armastas ikka öelda, et pole toredamat asja kui pärast tööd tulla raadiosse saate jaoks oma lemmikmuusikat valima. Raadiokuulajad armastasid teda. Tema vahetu rahulik olek, hea muusika ja siirus olid nagu loodud nädalavahetusel inimesi äratama. Lisaks neile isikuomadustele ka tohutu lugemus ja teadmistepagas. Kui ta oleks raadio oma põhitööks valinud, siis oleks ta kindlasti tänaseks tipptegija, kõik eeldused olid olemas.

Me rääkisime Andresega ka päris palju tema õpetajatööst. Eriti on meeles aeg, kui ta õpetas erivajadustega lapsi, temasugusele tundlikule inimesele oli see töö emotsionaalselt raske. Neil lastel vedas, kellele ta õpetajaks oli.

See oli väga tore aeg, kui Andres meil toimetuses liikus - alati lahke ja sõbralik, tore kaaslane, kellega maailma asju arutada, igavene maailmaparandaja, aus ja aateline isamaaline mees.

Andres Ammas filmis "Koolioperett", mida saab vaadata siit. Autor: (ERR)

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: