Näiteks võib tuua mõne Kagu-Eesti küla, mida buss läbib ehk kahel või kolmel korral päevas. See tähendab, et suurima püsinõudlusega sõiduajad saavad täidetud, kuid ebaregulaarse päevagraafikuga elanikel ja eriti pensionäridel oleks vaja eraldi väljumisi. Taolist probleemi on võimalik lahendada nõudepõhise ühistranspordiga ehk ühendusega, mis toimib ainult reaalse vajaduse ehk tellimuse alusel.

Kuid uuendusmeelse paindliku teenuse osutamise teeb keeruliseks ka kommertsvedajate ära langemine, kes ei näe võimalust konkureerida tasuta avalike maakondlike liinidega. Sestap kardetakse omavalitsustes, et pärast 1. juulit toimub kommertsliinide äkiline kadumine ning riik peab tegema veel lisainvesteeringuid olemasoleva liinivõrgu ülalhoidmiseks.

Nii hakkasid Põlva vallavolikogu esimehe Igor Taro väitel kommertsliinid sulguma juba eelmisel sügisel, kui tasuta ühistranspordi detaile alles kaaluti. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhataja Vello Jõgisalu märkis, et nende jaoks on lahtine Maardu, Jüri ja Saku ühendused, mida 90 protsendi ulatuses täidavad just kommertsvedajad.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson (KE) kinnitas, et kommertsliine on varemgi asendatud riiklikult doteeritud avalike liinidega, kuna reisijate arv on aasta-aastalt vähenenud. Minister märkis, et sellistel puhkudel on riigi abiga võetud üle nii mõnegi liini teenindamine ja erandeid ei plaanita teha ka tulevikus.

Minister Simsoni erakonnakaaslane Tallinna abilinnapea Taavi Aas märkis, et kui üle-riiklik tasuta ühistransport peaks edukalt käivituma ning pealinlased saavad ka sõita maal bussiga tasuta, siis peab pealinn vastu sammu tegema ning muutma linnatranspordi kõigile priiks. Millal see muudatus võiks juhtuda Aas öelda ei osanud, kuid tõenäoliselt hakatakse seda kaaluma järgmisel aastal.

Otseblogi:

Saate proloogis tutvustas enda MKMi nägemust tasuta maakondlikust ühistranspordist minister Kadri Simson.

#Suudpuhtaks Tweets